Kontrollikoja liige Oscar Henrics ütles, et projekti kauba- ja reisijateveo võimalik maht seab ohtu Rail Balticu liini majandusliku jätkusuutlikkuse.

“Põhjuseks on asjaolu, et eeldatav reisijate arv (4,6 miljonit reisijat aastas) jääb märkimisväärselt alla meie võrdlusaluse (9 miljonit reisijat aastas) ning kõikidest meie auditeeritud raudtee-suurtaristutest elab Balti riikide liini teeninduspiirkonnas kõige vähem inimesi,” ütles Henrics.

Kontrollikoja sõnul on oluline, et Balti riigid jõuaksid kokkuleppele taristu haldamise mudelis, mille tähtaeg oli 2019. aasta suvel. Ühisele kokkuleppele pole riigid siiani jõudnud.

4,65 miljardilt 7 miljardile

Auditist selgub, et projekti esialgne prognoositud maksumus oli 4,65 miljardit eurot, kuid uue ennustuse järgi on selleks seitse miljardit eurot. Praegune ametlik maksumus on aga 5,8 miljardit eurot.

Lisaks tuuakse auditis välja, et raudtee valmib ilmselt enne 2030. aastat, kuid Läti on juba teada andud nelja-aastasest viivitusest. Selle on põhjustanud projekti elluviimise hiline algus ja maa sundvõõrandamisega seotud bürokraatlikud riiklikud menetlused.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Ahti Kuningas ütles, et kontrollikoja audit on aegunud ning arvestatud ei ole reaalse kaubaveo ega kohalike peatustega.