Ettevõtja Mihkel Pruus: Kõigi aegade suurim varade ringijaotamine ja majanduse restart

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

10. juuli 2020 kell 12:57



IT-ettevõtte juht, krüptoraha asutaja ja investor Mihkel Pruus räägib eksklusiivintervjuus Telegramile, mis praeguse koroonapaanika taustal toimub maailma majandusega, kes on suurimad võitjad ja kaotajad ning kuidas sellest olukorrast välja tulla nii, et jääda ise võitjate poolele. Alates 2008. aastast ettevõtlusega tegelenud Pruus ütleb, et viiruse varjus toimub meile teadaolevalt kõigi aegade suurim varade ümberjagamine ning kogu majandusele tehakse restart: „Majanduse restarti on juba kümneid aastaid ette ennustatud, samuti ka seda, et selleni viib sündmuste kett. Kui lõpp on ette näha, siis sündmuste keti lülid ei ole enam juhused.”

Intervjuu ilmus pisut lühendatud kujul Telegrami 8. paberajakirjas, mis praegu müügil üle Eesti kõigis hästi varustatud kauplustes ja kioskites.

 

Kuidas käib varade ümberjaotamine?
Peamiselt vahetuvad suurettevõtete omanikud, kinnisvara läheb rahvalt pankadele ja koondub ülemaailmne võim. Selgelt on näha, et suurettevõtted monopoliseeruvad. Suurte ettevõtete äritegevus on piiratud ja nende aktsiad langevad. USA Föderaalreserv ostab äsja „juurde prinditud“ raha eest selle vara kokku ja kui nad saavutavad rohkem kui 51% ettevõtte aktsiatest, siis saavad nad ka hääletusõigused, mis tähendab seda, et suures koguses ettevõtteid satub samade inimeste kätesse. Ja neid ostetakse kokku meie kõigi rahade eest, aga uus omanik ei saa olema meie, vaid keegi teine, kellel on õigus seda raha printida.

Mida sa pead silmas selle all, kui ütled, et neid firmasid ostetakse kokku meie kõigi rahade eest?
Kui näiteks prinditakse juurde 30% ringluses olevast rahast, kasutatakse „Quantitative easing” sildi all seda ettevõtete aktsiate ja muu vara ostmiseks. Siis sisuliselt kogu ringluses olev raha kaotab 30% oma ostujõust. See muidugi toimub väikese hilinemisega, kuni see raha satub reaalselt ringlusse. Ehk see väärtus on tegelikult meie kõigi poolt tulnud, mille eest ostetakse neid firmasid ja vara kokku. See põhjustab suure inflatsiooni.

Kas seda inflatsiooni on tunda juba täna?
Tavaliselt enne majanduse restarti on esmalt deflatsioon ja siis hüperinflatsioon. Ehk siis täpselt enne seda, kui raha ostujõud hakkab kiiresti langema, see natukene tõuseb. Ja see tõuseb niimoodi, et samal ajal toimub „masu” erinevates valdkondades. Näiteks kinnisvaras. Kinnisvarasektoris on samamoodi äritegevus piiratud ning väga palju kinnisvara läheb müüki. Kinnisvara hindade langusel on mitmeid põhjusi, aga nüüd saavad kõik need põhjused kokku ning tekib olukord, kus kinnisvara läheb massiliselt müüki ja mida müüdud ei saa, see läheb pankadele, hapuks läinud laenude puhul.
See on ka nüüd see koht, kus nii kinnisvara kui ka paljud suured ettevõtted satuvad ühtedesse kätesse. See ongi osa sellest varade ümberjaotamisest. Tohutul hulgal kinnisvara, majasid, maid ja ettevõtteid läheb ühtedesse ja samadesse kätesse.

Kuidas enne inflatsiooni toimub korraks deflatsioon ehk raha väärtus justkui tõuseb?
Näiteks nii, et kinnisvara hinnad hakkavad langema ja siis tekibki olukord, kus raha väärtus näiliselt justkui tõuseks selle suhtes. Juba täna on langenud nii kinnisvara müügi- kui ka rendihinnad ning näiteks 1000 euro eest saab rohkem, kui kolm kuud tagasi. Aga see on ainult ajutine.

Kas sellisel juhul peaksid inimesed oma raha paigutama kuhugile mujale?
Jah, kõige suuremad kaotajad on need, kes hoiavad oma raha näiteks eurodes või dollarites; teisel kohal on need, kellel on kinnisvara kesklinnas.

Miks just nemad?
Kust tulevad üldse praegused kinnisvara hinnad? Hinnad moodustuvad selle järgi, kui kergelt on võimalik pangast laenu saada. See nimekiri erinevatest valdkondadest, kus töötavad need inimesed, kes on võimelised täna laenu saama, see nimekiri lüheneb. Kuna nad üha rohkem kaotavad tööd ning riskikoefitsient pidevalt suureneb, sest nad ei ole võimelised neid laenusid kunagi tagasi maksma. Sellepärast laenusaajate hulk kogu aeg väheneb, nad moodustavad hetkel umbes 85% kõikidest kinnisvara ostjatest, kes ostavad oma kortereid laenuga. Kui see osakaal ära kaob, siis täpselt samamoodi võib 85% kinnisvarahinnast kukkuda. Kui täna on inimesed nõus tegema 50 aastat tööd, et saada korteri omanikuks, siis peagi võib tulla aeg, mil korteri saab kätte viieaastase tööga. Sarnast olukorda on ka varem mitmeid kordi ajaloos olnud.

Aga kui näiteks paari aasta pärast maksab 100 000-eurone korter kõigest 15 000, kas siis pank annab laenu, et see korter n-ö võileivahinna eest osta?
Pigem mitte. Korterid on sel ajal väga odavad aga laenuga arvestada ei saa. Kui sa tahad tänasest olukorrast tulla välja võitjana, siis ei tasuks hoida oma vara korterite ega Euro näol.

Kas igasugune kinnisvara hind langeb?
Võib olla erandeid, teatud strateegilised maatükid ja maakodud, nende suhtes võib nõudlus hoopis kasvada.

Kas pangad tulevad kinnisvarakrahhist ikkagi võitjatena välja?
Kui mõelda, mida pangad teevad, siis nad reaalselt midagi juurde ei tooda. Sisuliselt tekivad numbrid kodulaenu jaoks sinu pangakontole. Mida tagasi maksta tuleb koos intressiga (mida ringlusesse isegi ei teki). Ja lõppkokkuvõttes vahetavad pangad selle „teenuse” millegi füüsilise vastu. Näiteks kinnisvara vastu, mis oli selle teenuse tagatiseks. See on nagu suur



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.