Horvaatia riik tühistab oma kõige vaesemate kodanike võlad

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

1. veebruar 2015 kell 18:39



Canceled_43Esmaspäevast rakendub Horvaatias majanduse turgutamiseks mõeldud meede, millega tühistatakse umbes 60 000 vaeseima kodaniku võlad. Kuigi selline “värske alguse“ skeem kustutab vähem kui 1% kogu rahva võlast, loodetakse, et selline samm toob majandusele pikas plaanis kasu ning aitab parandada kuus aastat majandussurutise all kannatanud kodanike toimetulekut.

 

15. jaanuaril hääletas Horvaatia valitsus “värske alguse“ plaani vastuvõtmise poolt, millega kustutatakse alates veebruari algusest vaeseimate kodanike võlgu. 4,4 miljoni elanikuga riigis on umbes 317 000 kodanikku, kelle pangakontod on võlgade tõttu külmutatud. Asepeaminister Milanka Opacici sõnul aitab valitsuse uus plaan umbes 60 000 kodanikul saada uut algust ilma võlakoormata. Võla kustutamiseks peavad kodanikud vastama kindlatele kriteeriumidele: nende võlg peab olema väiksem kui 35 000 kunat (4550 eurot), nende kuine sissetulek ei tohi ületada 1250 kunat (162 eurot) ning nad ei tohi omada kinnisvara ega sääste.

Võlgade kustutamise programm läheb hinnanguliselt maksma kuni 210 miljonit Horvaatia kunat (27,3 miljonit eurot), kuid kohalik valitsus on veendunud, et plaani pikaajalised kasud kaaluvad üles lühiajalise investeeringu. Horvaatia peaminister Zoran Milanović on suutnud veenda nelja Horvaatia suuremat linna, avalikke ja erafirmasid, suuremaid telekommunikatsioonifirmasid ning üheksat panka kustutama mõningate kodanike võlgu. Sealjuures valitsus ei hüvita ettevõtetele võlgade tühistamisest tekkivat kahjumit. Milanović on kava suhtes väljendanud optimismi, öeldes, et see on esimene kord, kui Horvaatia valitsus üritab lahendada nõnda keerukat probleemi ning nad on selle üle uhked. Kriitikute sõnul on aga Horvaatia valitsuse samm ootamatu ja erandlik ning see mõjutab vähem kui 1% kogu rahva 3,64 miljardi eurosest võlakoormast. Ent kaotades 1% võlast, vabaneb ligi 20% võlakoormuse all kannatajatest.

Lisaks võlakoorma kergendamisele plaanitakse kodanikke aidata Bulgaaria näitel, fikseerides hüpoteeklaenudele soodsa vahetuskursi Šveitsi frankides. See valuuta oli populaarne Ida-Euroopa laenajate hulgas tänu selle pikaajalisele stabiilsusele, kuni majanduskriis eurotsoonis hakkas avaldama frangile survet ning lõpuks tõstis selle väärtust 20% teiste valuutade vastu. Seetõttu hakkasid frankide domineeritavad võlad maksma välismaistele laenajatele märkimisväärselt rohkem. Probleemiga tuli edukalt toime näiteks Ungari, kes sundis määratud kursiga frangipõhiste hüpoteeklaenude konverteerimist Ungari rahvuslikku valuutasse. Riigis töötanud pangad võtsid kaotused enda kanda, kuid nii päästeti kodanikke majanduslikust hoobist. Nüüd plaanivad Poola ja Rumeenia sarnast sammu ning Horvaatial on juba sisse viimas parandusi krediidiasutuste seadusesse.

 

Allikad: Reuters, Washington Post, Russia Today, Croatia Week

Foto: dimespring.com

 

Toimetas Marlen Laanep

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.