Pöördumine väliminister Tsahkna poole: Eesti ei tohi riiklike huvide nimel eirata palestiinlaste vastu tehtavaid julmusi

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

4. märts 2024 kell 14:40



Petitsioonide portaalis Change.org kogutakse allkirju avalikule kirjale välisminister Margus Tsahknale. Avaldame kirja täismahus.

 

14. veebruaril 2024 peetud välispoliitika aastakõnes Riigikogu ees rääkisite vabadusest ja inimõigustest, rõhutades kuivõrd oluline on kuritegude toimepanijad vastutusele võtta. Tsiteerides Teie kõnet: “Kuritegude toimepanijad peavad saama karistatud, nende üle tuleb kohut mõista. Ükski positsioon maailmas ei tohi anda selle vastu immuniteeti.” Oleme Teie seisukohaga nõus ning ootame, et seisate oma sõnade taga ega tee erandeid ühelegi riigile kui see puudutab rahvusvahelist õigust.

Rahvusvahelisel õigusel on tänapäevases maailmas kanda suur roll. Mida rahvusvahelisemaks muutub meie õigussüsteem, seda rohkem on meil vaja pöörata tähelepanu ka maailmas toimuvale. Rahvusvahelise õiguse seisukohalt pole kahtlust: Venemaa okupatsioon Ukraina üle on ebaseaduslik, samamoodi nagu Iisraeli okupatsioon Palestiina üle on ebaseaduslik. ÜRO on neid korduvalt hukka mõistnud. Mõlemad peaksid Eestis esile kutsuma sama hukkamõistu. Seda enam, et Eesti sõltub rahvusvahelisest õigusest.

Meie allakirjutanud ootame Eesti välisministeeriumilt Palestiina tsiviilelanike inimõiguste eest seismist ja Rahvusvahelise Kohtu ajutiste meetmete otsuse tunnustamist (www.icj-cij.org/case/192).

Oma aastakõnes peatusite Venemaa kuritegudel Ukrainas, kuid mitte Iisraeli kuritegudel Gazas. Iisraeli sõjategevuse tagajärjel on tekkinud humanitaarkatastroofi Gazas. Iisraeli vastu on esitatud genotsiidi süüdistus Rahvusvahelises Kohtus. 26. jaanuaril 2024 otsustas Rahvusvaheline Kohus (edaspidi RK), et Iisraeli vastu esitatud süüdistus genotsiidis on usutav. Kohus otsustas rakendada ajutised meetmed vältimaks genotsiidi ohtu.

Iisraeli-poolne lauspommitamine ja sõjaline pealetung Gazas rikub 1948. aastal loodud genotsiidi konventsiooni, mille Eesti Vabariik allkirjastas 1991. aastal. Rahvusvahelisele Kohtule esitatud süüdistuses viidatakse järgnevatele faktidele:

  • Iisraeli ametnike avalikud avaldused õhutavad genotsiidile;
  • Gaza palestiinlaste kui rahvusgrupi tapmise kavatsus;
  • tapetud tsiviilohvrite suur arv;
  • elanikkonna sund-ümberasustamine;
  • humanitaarabi piiramine;
  • rünnakud tervishoiutöötajate ja haiglate vastu.

Päev pärast kohtuotsust süüdistas Iisrael UNRWA humanitaarabi organisatsiooni 13 Gaza UNRWA töötajat seotuses Hamasi 7. oktoobri rünnakutega (kokku töötab UNRWAs 30000 palestiinlast). Puhtalt süüdistuse alusel, ilma tõenditeta, otsustas Eesti mitte jätkata rahalise abi saatmist UNRWA-le. See tähendab rohkem kui 2 miljoni inimese kollektiivset karistamist juba niigi süvenevas humanitaarkriisis.

Muuhulgas on ÜRO eksperdid kinnitanud, et Iisrael on apartheidiriik, mis arreteerib  ja tapab palestiinlasi ka okupeeritud Läänekaldal, kus ei ole Hamasi, vaid rahvusvaheliselt tunnustatud Palestiina Rahvuslik Omavalitsus. Gaza sõda on vaid osa palestiinlaste aastakümnete pikkusest rõhumisest Iisraeli poolt. Ometi on Eesti Vabariik otsustanud selles kriisis avaldada vankumatut toetust ainult Iisraeli riigile.

Ignoreerides Rahvusvahelise Kohtu otsust, ütlesite oma kõnes: “Iisraelil on õigus ennast rahvusvahelise õiguse raamides kaitsta.” Kuna Te ei maininud oma kõnes palestiinlaste kannatusi ega inimõiguste rikkumist Palestiinas, palume teil vastata järgnevatele küsimustele:

  1. Milline on Eesti riigi seisukoht seoses Rahvusvahelise Kohtu otsusega, milles Iisraeli tegevuse põhjal on alust kahtlustada genotsiidi läbiviimist Palestiinas?
  2. Milliseid avalikke sõnavõtte on teinud Eesti, et toetada Rahvusvahelise Kohtu otsust?
  3. Millistele tõenditele tuginedes otsustas Eesti, et loobub rahalise abi andmisest UNRWA-le?
  4. Ütlesite oma kõnes: “Peame liikuma lahenduse poole, mis lõpetaks süveneva humanitaarkriisi…” Kuidas aitab UNRWA rahalise abi peatamine lõpetada süvenevat humanitaarkriisi?
  5. Kas need tõendamata süüdistused õigustavad 2 miljoni Gaza palestiinlase, üle 3 miljoni Läänekaldale okupeeritud palestiinlase ja lähiriikides viibivate põgenike, kes kõik sõltuvad otseselt UNRWA abist, kollektiivset karistamist?
  6. UNRWA-le abi peatamisega riskib Eesti genotsiidile kaasaaitamisega Genfi konventsiooni artikkel II(c) alusel: üksusele tahtlikult selliste elutingimuste pealesuru­mine, mis põhjustab üksuse täielikku või osalist hävimist; lisaks ka artikli  III(e) alusel: kaasosalus genotsiidis. Mida teete Eesti Vabariigi välisministrina, et Eesti ei leiaks end olukorras, kus meid süüdistatakse genotsiidile kaasa aitamises?
  7. Milliseid meetmeid võtab kasutusele Eesti, et Iisrael peaks Rahvusvahelise Kohtu otsusest kinni seoses ajutiste meetmetega?
  8. Ütlesite oma kõnes, et “Peame liikuma lahenduse poole, mis lõpetaks süveneva humanitaarkriisi ning päädiks kahes riigis, kes teineteise kõrval eksisteerida suudaksid. ” Miks pole Eesti endiselt tunnustanud Palestiina riiki ning kas Eesti plaanib lähitulevikus Palestiina riiki tunnustada?
  9. Eesti hääletas ÜRO peaassamblees relvarahu poolt Palestiinas. Miks ei ole Eesti valitsus relvarahu avalikult toetanud?

Eestlastena oleme kogenud okupatsiooni ja teame, kui oluline on rahvusvaheline õigus ja toetus vabaduse saavutamisel. Eesti riik ei saa ega tohi eirata palestiinlaste vastu tehtavaid julmusi, sõltumata riiklikest huvidest. Tuletame meelde, et Eesti on allkirjastanud Genfi genotsiidi konventsiooni ning seoses sellega on Eesti kohustus täita rahvusvahelist õigust ning nõuda seda ka teistelt allkirjastanud riikidelt.

 

Petitsiooni saad allkirjastada siin: Change.org

 

Vahendas Mariann Joonas

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt