Praegu kehtiva riigikaitseseaduse järgi võivad vabariigi valitsus, peaminister ja sisejulgeoleku eest vastutav minister sõjaseisukorra ajal keelata teatud teabe avaldamise massimeedias või peatada meediateenuste ja ajakirjandusväljaannete tegevuse, kui avaldatav info võib ohustada riigi sõjalist kaitset või julgeolekut.

Uues kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse eelnõus on sätestatud, et erakorralise või sõjaseisukorra ajal võivad valitsus või tema volitusel TTJA, politsei- ja piirivalveamet, kaitsepolitseiamet ning kaitsevägi osaliselt või täielikult keelata meediateenuste osutamise ja ajakirjandusväljaannete väljaandmise, kui see on vajalik kriisi lahendamiseks.

Seaduses rõhutatakse, et selliseid piiranguid võib rakendada ainult ulatuses, mis on vajalik avaliku korra, riigi julgeoleku või sõjalise kaitse tagamiseks.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni opositsiooniesindaja Raimond Kaljulaid (SDE) ütles, et tema hinnangul on seadus adekvaatne. Ta rõhutas, et kuigi õigus meediateenuseid piirata laieneb ametitele, jääb lõplik otsustusõigus siiski valitsusele.

Kaljulaid märkis, et kriisiolukordi juhivad valitsus ja peaminister ning otsuseid ei tehta juhuslikult, vaid vastavalt kriisi lahendamise vajadusele. Tema sõnul on sõjaajal selge, et kogu toimuvat ei saa reaalajas avalikult edastada, kuna see võib takistada sõjalist vastupanu.

Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor Erkki Tori selgitas ERR-ile, et meediapiiranguid saab rakendada alles pärast seda, kui riigikogu on välja kuulutanud erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra. Erakorraline seisukord eeldab tõsist ohtu põhiseaduslikule korrale ning sõjaseisukord olukorda, kus ohus on Eesti iseseisvus või territoriaalne terviklikkus.

Tori sõnul saab piiranguid kasutada ainult riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra kaitseks ning iga otsus peab põhinema konkreetsel ohuhinnangul. Meetmed peavad olema võimalikult vähe kahjustavad ning kehtima vaid vältimatu vajaduse ulatuses. Tema sõnul ei saa piirangute eesmärk olla kriitilise arvamuse või ebamugavate küsimuste vaigistamine.

Piirangud puudutaksid eelkõige teavet, mille avaldamine võib ohustada inimeste turvalisust või kahjustada kaitse- ja päästetöid, näiteks infot kaitseväe üksuste liikumise või julgeolekuobjektide kohta.

Tori sõnul täpsustab uus eelnõu, kuidas ja kes saab selliseid piiranguid kriisiolukorras rakendada. Kui seni oli otsustusõigus peamiselt valitsusel, siis edaspidi võivad valitsuse volitusel meetmeid rakendada ka TTJA, politsei- ja piirivalveamet, kaitsepolitseiamet ning kaitsevägi.

Tema sõnul seotakse piiravate meetmete kasutamine kriisijuhtimise plaanidega ning eelnõu tugevdab ka õiguskantsleri järelevalvet. Õiguskantsler hakkab kontrollima nii erakorralise seisukorra väljakuulutamise põhiseaduspärasust kui ka kriisiolukorras tehtud põhiõigusi piiravaid korraldusi.

Uus kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse eelnõu on riigikogus läbinud kaks lugemist. Kolmas lugemine toimub järgmise nädala teisipäeval, mil seadus plaanitakse tõenäoliselt vastu võtta.