Fotod: TLPK

Sel sügisel avab oma uksed mitu uut ja põnevat kooli – Telegram tutvustab neid teile augustikuu jooksul natuke lähemalt. Esimesena võtsime luubi alla Tartu Luterliku Peetri Kooli, mille avamisele on heade mõtete linnas kaasa elatud juba poolteist aastat. Õppeasutust aitas meile tutvustada kooli direktor Tarvo Siilaberg.

Kuidas tuli idee avada uus kool?

Idee tuli 2011. aasta suvel, vesteldes Peetri koguduse õpetaja Ants Toominguga. Ligi sada aastat tagasi loodi erakoolina Tartu Peetri koguduse kool, mis oli üks esimesi eestikeelseid õppeasutusi toonastest üldhariduskoolidest. Selle õppeasutuse ajalooline koolimaja oli kiriku juures pikki aastaid laokil seisnud ja sealt hakkas see mõte veerema. Loomulikult koolimaja enda renoveerimine võtab aega ja on tuleviku teema, aga sealt see mõte alguse sai. Kogunenud initsiatiivgrupp koosnes valdavalt õpetajatest ehk inimestest, kel ühtaegu nii pedagoogiline kui ka teoloogiline taust, mitmeid meist on Tartu Ülikooli usuteaduskonna lõpetanud ja Pille Valgu õpilased. Soovisime luua kooli, mis esindaks parimat, mida oleme õppinud ja kogenud.

Kui kaua võtsid aega ettevalmistused – ruumide leidmine, lubade taotlemine, personali otsimine?

See võttis aega kokku veidi enam kui 1,5 aastat.

Kuidas te otsisite personali? Ilmselt soovisite, et töötajad jagaksid kõiki teie vaateid. Kui kerge või raske oli selliseid inimesi leida?

Osaliselt olid õpetajad kaasatud esialgsesse initsiatiivgruppi, aga puuduvaid otsisime kuulutuste kaudu ning leidsime suurepärased inimesed.

Kui palju töötajaid koolis praegu on?

Meie lasteaia- ja kooliosas kokku on viis täiskohaga pedagoogi ja sinna juurde veel aineõpetajatena usuõpetuse õpetaja, meedia- ja suhtlusõpetuse õpetaja, muusika- ning liikumisõpetaja. Lisaks lasteaiaõpetaja abid.

Mis eristab teie kooli teistest?

Meie kooli eristab loomulikult see, et usuõpetus, mis algab esimesest klassist, algab oma lähenemisviisilt sealt, mis on lapsele lähemal ja tuttavam – ristiusust, luterlusest ja liigub sealt kaugemale, muutub võrdlevamaks. Lisaks õpetame teisest klassist saksa keelt esimese võõrkeelena ning meedia- ja suhtlusõpetust. Viimane tähendab seda, kuidas kaasaegses infoühiskonnas hakkama saada ja orienteeruda. Muus osas on õppetöö üldõpetuse põhimõtetel, mis tähendab, et õppetöö toimub, luues tihedaid sidemeid erinevate ainevaldkondade vahel. Samuti kasutatakse kujundavat hindamist esimeses kooliastmes. See tähendab, et numbrilisi hindeid ei panda. Väga olulisel kohal on väärtuskasvatus ja tihe koostöö peredega. Tekkiva koolina on seatud eesmärkide täitmiseks vaja ühtaegu nii idealismi kui ka sihikindlust.

Kas alustate ainult lasteaia ja esimese klassiga?

Meil on kaks lasteaiarühma ja esimene klass. Esimesel aastal oleme oma lasteaia poolelt tunduvalt suurem, kui kool on, aga aasta-aastalt kasvame põhikooliks.

Kas on plaanis kunagi ka gümnaasiumi osa rajada?

Meie kõrvaltegevusena on käimas ettevalmistused algse koolimaja renoveerimiseks, kuid seal on esialgu ruumi vaid põhikooliks ja esimese üheksa aasta jooksul me põhikooliks kasvada tahamegi. Esimese kooliastme veedame üüripinnal, aga loodetavasti 4.-5. klassiks kolime juba tagasi oma ajaloolisse majja. (Peetri Kool tegutseb hetkel Õpetajate 5 asuvas Tartu Maarja koguduse majas – toim.)

Peetri tn. 33 kiriku kooli- ja leerimaja projekti autor on üks esimesi eesti arhitekte G. Hellat. Kiriku kooli- ja leerimaja valmis 1910. aastal. Peetri kiriku ajalooline kinnistu koos krundile ehitatud kirikuhoone ning kooli- ja leerimajaga moodustas koguduse vajadustest lähtudes ühtse funktsionaalse terviku.

Kooli- ja leerimaja täna, enne renoveerimist.

Kas teil on teiste koolide näol eeskujusid Eestis?

Jah, meil on eeskujuks Tartu Katoliku kool, kes on ühtaegu olnud meie mõttekaaslaseks ja heaks nõuandjaks. Lisaks oleme arendamas suhteid juba toimiva kooli, Tallinna Toomkooliga, mis tekkis mõned aastad varem luterliku erakoolina.

Teeme koostööd ka meiega koos sügisel uksi avava Tallinna Kaarli kooliga, mis on samamoodi ühe asutusena tegutsev lasteaed ja põhikool. Koos sarnaselt mõtlevate haridusasutustega soovime Eesti Kirikute Nõukogu toetusel koostada ühise üldõpetuse õppematerjali. Sellelaadse koostöö puhul on oluline selle praktiline ja kasutatav tulemus.

Kahtlemata on tänuväärne ka Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi kogemus – ka nemad on meile eeskujuks.

Kuidas suhtute Waldorfi koolidesse?

Hästi suhtume. Meie lasteaia poole eestvedajad on eeskujuks võtnud Waldorfi pedagoogika just sellest aspektist, et see toetab lapse arengut igakülgselt ja läheneb sellele hästi detailselt kuni sisustuselementide ja pisidetailideni välja. Kahtlemata on see kinnituste leidnud kasvatusmetoodika ja me oleme selle poole vaadanud, kuid eelkõige lasteaias.

Kui suured on teie lasteaia rühmad ja esimene klass?

Tegemist on liitrühmadega, kus on 18 last. Esimese klassi piirmääraks on 10 õpilast, aga seal on veel vabu kohti. Lasteaias on tulenevalt olukorrast Tartu linnas kõik kohad juba täis ja on ka juba järjekord järgmisteks õppeaastateks.

Kui juba uus kool teha, siis järelikult jääb teistes koolides midagi puudu. Mis see teie arvates on?

See teema on laiem. Mida standardiseeritum ja ühetaolisem on haridussüsteem, seda enam tekib vajadus alternatiivide järele. Ja paistab, et kaasajal see vajadus on, sest on tekkimas mitmeid omanäolisi erakoole. On omamoodi otsingute aeg ja ma arvan, et see tuleneb haridussüsteemi ülestandardiseeritusest ja selles vohavast formalismist. Teine aspekt on mõtestatud väärtuskasvatuse terav defitsiit tänapäeva ühiskonnas. Kristliku kooli puhul on sel kindel alus. Kokkuvõttes – head haridust pakkuvatest koolidest on alati puudus.

Tartu Luterliku Peetri Kooli pere: (vasakult, ülalt alla) Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming, lasteaiaõpetaja Kadri Seil, direktor Tarvo Siilaberg, lasteaiaõpetaja Liisa Maasik, usuõpetuse õpetaja Triin Käpp, muusikaõpetuse õpetaja Õilme Saks, lasteaiaõpetaja Annika Allas-Laumets, direktori asetäitja lasteaia juhtimise alal ja lasteaiaõpetaja Külvi Teder, meediaõpetuse õpetaja Marju Himma, klassiõpetaja Ave Gill.

Kuna Peetri kooli eripäraks on usuõpetus ning meedia- ja suhtlemisõpetus, uurisime nende ainete kohta ka õpetajatelt endilt. Esimest ainet hakkab lugema Tartu Jaani koguduses vaimulikuna töötav Triin Käpp ning teist õpetab Marju Himma.

Triin, miks on usuõpetus oluline ja kuidas see aitab lapsel tänapäeva maailmas hakkama saada?

Usuõpetus aitab aru saada inimestest ja omaenda ning teiste kultuuriruumist. See aitab lapsel mõista inimeseks olemise mitmekülgsust ning leida omaenda koht maailmas.

Meie tänane maailm on väga kirju ja avar. Et kõiges pakutavas orienteeruda, on hea teada, kes ma olen ja kes on teised. Mida tähendab olla inimene. Valikute paljususes aitab orienteeruda mingi kindel väärtuspõhi, millest oma valikutes lähtuda.

Usu- ja usundiõpetuse eesmärk TLPK-s on anda lastele see põhiline väärtusbaas, mille põhjal oma valikuid elus juhtida. See ei tähenda, et inimene peab kindlasti jääma luterliku kiriku liikmeks, aga kui ta teab, mis on luterliku kiriku põhiline osa ning tunneb ka teisi kultuure ja religioone, siis oskab ta oma valikuid teha kaalutletumalt.

Marju, kuidas saavad õpilased meediaõpetust oma igapäevaelus rakendada ja kas selline aine võiks olla igas koolis?

Praegu käsitlevad koolid meediaõpetust väga ajakirjanduse ning meediatehnoloogia keskselt (kuidas kirjutada uudist, muud tarbeteksti, millised on meediumid ja mida teeb ajakirjanik). Tartu Luterlikus Peetri Koolis (TLPK) võtsime aga aluseks hoopis teise lähenemise – alustasime küsimusega, mida peaks minu enda laps oskama, et saada infoühiskonnas hästi hakkama. Ja seda pole üldse nii vähe. Näiteks: kolmekümne aasta eest andsid hommikune ajaleht, raamatukogu ja ema-isa-õpetaja kogu igapäevaseks toimimiseks tarviliku teabe. Kas täna tegelikult sellest piisab?

Infoühiskonnas hakkama saamiseks on vaja sootuks teistsuguseid oskusi ja teadmisi. Kanaleid, kust infot saada, on palju rohkem, sestap on vaja osata kiiresti eristada olulist infot ebaolulisest. Samuti on viise, kus ja kuidas sisu luua, mitu korda rohkem, mistõttu on oluline teada, kuidas seda teha, mis on selle tagajärjed ning kuidas vältida kaasnevaid ohte.

Võtame näiteks sotsiaalvõrgustikes postitamise, mida tänapäeval teevad juba esimese klassi õpilased – kas nad ikka oskavad hinnata sellega kaasnevaid ohte ja tagajärgi? Samuti on oluline osata ennast selgelt ja arusaadavalt väljendada, seda nii kõnes kui ka kirjalikult – ka see on suhtlemisõpetuse oluline osa.

Ka esimese või kolmanda klassi laps peab teadma, kuidas vajadusel suhelda politseiga, kuidas ennast esitleda, milline on sobilik kõnepruuk sõpradega, milline õpetaja või milline perekonnatuttavaga. Kõike seda olemegi TLPK meedia- ja suhtlemisõpetuse ainet kokku pannes silmas pidanud – seda, mida tahaksime, et meie lapsed oskaksid. Sinna juurde muidugi mõista ka kvaliteetse ajakirjanduse ja meediatarbimise oskuse juurutamine.

Pika jutu kokkuvõtteks: meedia- ja suhtlemisõpetus TLPK-s annab juba esimesest kooliastmest olulisi oskusi ja teadmisi, mis on hädatarvilikud infoühiskonnas hakkama saamiseks. Miks peaks nende oskuste õppimisega alustama alles põhikooli lõpus või keskkoolis, kui needsamad lapsed peavad infoühiskonna aktiivsete kodanikena saama hakkama juba oluliselt varem?

Seega, me püüame oma kooli õpilastest kasvatada teadlikke praeguses ühiskonnas hakkama saavaid inimesi. Ja vastuseks küsimuse teisele poolele: muidugi võiksid teisedki koolid ja tegelikult ka lasteaiad oma õpetuses sellega arvestada, et need lapsed peavad hakkama saama infoühiskonna väljakutsetega.

Uuri lisaks Tartu Luterliku Peetri Kooli kodulehelt.

Fotod: TLPK

Mariann Joonas