Uuring: inimesed sooviksid kuni 40 protsenti rohkem palka

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

21. jaanuar 2014 kell 16:29



new-euro-notes1Värskest Eesti tööandjate ja töövõtjate palgauuringu raportist selgub, et töövõtjate soovitud netopalk erineb saadavast palgast 34-40 protsenti, olles madalapalgaliste töötajate puhul 150-180 eurot kõrgem praegusest palgast, kõrgemapalgaliste puhul on vahe 400-500 eurot.

 

Samas ei ole töövõtjad loodetava palgatõusu osas kuigi optimistlikud – 45 protsendi hinnangul töötasu lähemal ajal ei muutu, 26 protsenti ei oska öelda, kas nende töötasu muutub. Palgatõusu osas on lootusrikkamad juhid ja spetsialistid, info- ja telekommunikatsiooni, õigusvaldkonna ja juhtimise ning äriteenuste töötajad.

Võrreldes saadava palgaga on palgaootused protsentuaalselt kõrgemad seadme- ja masinaoperaatorite, sõidukite juhtide ning oskus- ja käsitööliste ametirühmas. Kõige väiksemad on erinevused ametnike ametirühmas.

Meeste palgad ja palgaootused on kõrgemad naiste omadest kõigis ametirühmades. Vanuserühmade osas paistavad silma 25-44 aastaste kõrgemad palgaootused ning noorte, vanuses 16-24, suhteliselt madalamad palgad ja palgaootused. Haridustaseme lõikes on kõrgharidusega töötajate palgad ja palgaootused keskmisest kõrgemad.

Piirkondadest on suuremad palgad ja palgaootused Tallinnas ja Harjumaal, mis sõltub pigem töö asukohast kui inimeste elukohast. Reeglina on suuremate organisatsioonide töötajate töötasud kõrgemad, aga on ka mitmeid keskmisest kõrgema palgaga näiteid väiksematest ettevõtetest ja asutustest.

“Töövõtjate palgaootusi mõjutab ühelt poolt kindlasti elukalliduse kasv. Kuna esmavajaduste katmiseks kulub järjest rohkem raha, püüavad inimesed oma elukvaliteeti säilitada ja see survestab ka palkasid. Samas oli hindade kasv loodetava palgatõusu põhjustest töövõtjate hinnangul alles viiendal kohal,” ütles Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

“Kõige olulisem põhjus, miks töövõtjad arvavad, et nende töötasu võiks kasvada, on personaalne tööalane areng ehk töötajad tunnevad, et nad on tööalaselt paremaks muutunud ja loodavad, et tööandja tunnustab seda ka rahaliselt. Uuringu tulemused näitavad, et Eesti tööturg üsna raha ja karjääri keskne. Parem põhipalk ja lisatasud on esimene põhjus, miks ollakse valmis töökohta vahetama, samuti on väga olulised erialase täiendkoolituse võimalused,” rääkis Seeder.

“Kolmanda põhjusena, miks töövõtjad palgatõusu loodavad, on n-ö “muutuste meeleolud”, mida ka ajakirjandus on omalt poolt üles kütta aidanud. Teated statistilise brutopalga suurest kasvust, oodatavast palgarallist ja muust sarnasest loovad mulje, et palk peaks pidevalt muutuma. Kuna tulemustasud ja teised muutuvtasud moodustavad mitmetel ametialadel olulise osa töötasust ja on kuude lõikes üsna kõikuvad, peegeldub see ka brutopalga statistikas. Põhipalkasid korrigeerivad tööandjad siiski keskmiselt üks kord aastas, mõned ka harvemini, ning väga kindlatel põhjustel,” lisas Seeder.

Uuringu tulemused näitasid, et tööandjate poolt kavandatud põhipalga kasv jäi uuringus osalenud organisatsioonides erinevates ametirühmades sagedamini 5-6 protsendi piiresse, aga oli ka üksikuid suuremaid korrigeerimisi. Peamiseks põhjuseks, miks tööandjad põhipalkasid korrigeerivad, on ettevõtte majandustulemuste kõrval tõusnud tööviljakuse kasv, aga ka palgaturul toimuv.

Palgainfo Agentuuri ja partnerite koostöös läbiviidud tööandjate ja töövõtjate palgauuringus osales 336 tööandjat ja 12 877 töövõtjat.

 

Allikad: BNS, Palgainfo

Foto: choices.co.uk

 

Toimetas Mariann Joonas