Ansip palgatõusust: ministrid ei ole seda ise endale palunud

17. oktoober 2013 kell 20:34



Eesti_valitsus,_2011Tuleva aasta algusest täismahus kehtima hakkav riigiteenistujate uus palgasüsteem toob valitsuse liikmetele, kantsleritele ja mitmetele teistele kõrgetele riigitöötajatele üle 20-protsendilise palgatõusu, Ansipi sõnul pole ministrid palgatõusu endale ise palunud, ütles ta neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.

 

“See on riigikogu otsustada ja riigikogu on selle otsuse juba ammu langetanud. Erinevalt varasemate aastatega on asi selles, et seekord pole me selle seaduse jõustumise edasilükkamist taotlenud” ütles peaminister Andrus Ansip neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.

Ansipi sõnul oli peaministri palk 2008. aastal 20,88 protsenti suurem kui praegu. Ta lisas, et praegu on ministri palk märgatavalt väiksem, kui näiteks seda on ringkonnakohtuniku palk. “Kui tookord riigiametnike palku kärbiti, siis statistikaameti andmete järgi erasektoris palgad hoopis tõusid ühe protsendi võrra,” märkis Ansip.

Rahandusministri Jürgen Ligi sõnul ei ole Eestis just palju inimesi, kes töötaks kõvemini kui näiteks rahandusministeeriumi kantsler. “Aga me oleme praktilise probleemi ees, et seadus ei luba tõsta kansleri palka ja see hakkab survestama tööturul talentide värbamist. Ühelt poolt on riigisektoris võimalik väljaspool seda seadust värvata kõrgepalgalisi inimesi erasektorist. Me oleme seda ka teinud ja isegi sellisel tasemel, kus me oleme seda valitsuse liikmetega tagantjärgi kritiseerinud. Sellised palgad ei ole õigustatud. Peaminister on oma praeguse palgatasemega riigisektoris kusagil 25.-30. kohal,” märkis Ligi.

Enim ehk 30 protsenti tõuseb tuleval aastal peaministri palk. Rahandusministeeriumi andmetel on järgmise aasta eelarvekavas arvestatud palgatõusks 375 450 eurot. Kohtunike ametipalkade täiendav kulu on 1,67 miljonit eurot.

Tegemist on 2009. aastal vastu võetud seaduse laiendamisega, alates möödunud aastast kehtib see riigikogu liikmetele ja tänavu juulist kõigile kohtunikele. Ülejäänud osas on selle rakendumist rahapuudusele viidates korduvalt edasi lükatud.

Ametipalkade seaduse jõustudes ei moodustu kõigi kõrgete riigiteenijate palk mitte enam keskmise palga, vaid palgamäära alusel, mida indekseeritakse igal aastal indeksiga, mille väärtus on 50 protsenti tarbijahinnaindeksi ja sotsiaalmaksu laekumise aastase kasvu aritmeetilisest keskmisest.

Peale kõrgete riigiteenistujate töötasu mõjutab seadus parlamendiliikmete ametipensione, mis on seotud riigikogu liikme palgaga, ning muid ametipensione, mis sõltuvad seaduses nimetatud palkadest.

 

Allikad: BNS, Valitsus

Foto: Kaupo Kikkas / Riigikantselei, Wikimedia Commons

 

Toimetas Mariann Joonas