Aasia saastunud õhk muudab maailma ilmastikku tormilisemaks?

21. aprill 2014 kell 12:38



ocean-storm-wallpaperÕhu saastatus on üheks üha süvenevaks probleemiks ning seda eriti Aasias, kus kiiresti arenev tööstus kasutab mitte eriti keskkonnasõbarlikke lahendusi. Grupp USA teadlasi leidsid oma uurimuses, et Aasia õhu saastatus mõjutab kogu maailma ilmastikusüsteeme, muutes Vaikse ookeani torme tugevamaks. Uurimuse autorite arvates võis eelmisel aastal nähtud erakordne talveilm USA-s olla samuti sellest mõjutatud.

 

Uurimuse autorid kasutasid arenenud arvutimudeleid, et uurida pilvede ning aerosoolide (peente lenduvate osakeste) vahelisi suhteid. Kuigi osa õhusaastatusest on looduslikku päritolu (merelainete poolt õhku paisatud sool või tuultega kanduv tolm), siis suurem osa on siiski inimtekkeline. Aasias tekitavad tugevat saastatust näiteks söeelektrijaamad, millest kanduvad õhku sulfaadid. Aerosoole levitavad õhku ka näideks sõidukid ning tehased.

Uurimuses võrreldi tänapäevast atmosfääri 1850. aastate industrialiseerumise eelse atmosfääriga, kus Vaikse ookeani piirkonnas oli aerosoolidega saastatus madal.

Mudelitega läbiviidud simulatsioonid kinnitasid, et hetkel levivad üle Vaikse ookeani Aasiast pärit inimtekkelised aerosoolid, mis mõjutavad talvel ida poole liikuvaid torme. Uurijad keskendusid Vaikse ookeani tormiraja piirkonnale, kuna see on globaalse ilmastikuringluse tähtsaks osaks. Aasia õhusaastatuse mõju tormirajal mõjutab kogu maailma ilmastikumustreid ning seda eriti talvisel ajal ning Põhja-Ameerikas. Uurijate sõnul jälgiti küll vaid Vaikse ookeani piirkonda, kuid antud efekt mõjutab kogu planeeti ning seetõttu viiakse läbi ka edasine uurimine, hindamaks Aasia õhusaaste mõju kogu planeedile. Selleks luuakse rohkem kliimamudeleid, jälgitakse satelliitidega tormimustreid ning viiakse atmosfääris läbi erinevaid mõõtmisi.

Aasia piirkonnas on kaks saastunuma õhuga linna Peking Hiinas ning New Delhi Indias. Tihti on olukord nii halb, et elanikel soovitatakse kodudest mitte lahkuda ning väljas liikumisel kasutada erilisi ohutusmeetmeid (näiteks näomaskid). Jaanuaris avastas USA saatkond Pekingis, et linna õhus oli saasteosakeste kogus lausa 18 korda kõrgem maailma terviseorganisatsiooni (WHO) poolt ohutuks tunnistatust.

Eelmisel kuul teatas Hiina keskkonnaministeerium, et keskvalitsuse poolt jälgitud 74st linnast ei vastanud õhu kvaliteeti standarditele lausa 71. Globaalse tähelepanu ning rahva surve tõttu on hakatud otsima lahendusi – või leevendusi – saastunud õhu probleemile. Peking soovib peagi vaadata üle teemakohaseid seadusakte ning anda keskkonnakaitseasutustele võimu sulgeda saastavaid tehaseid, karistada vastutavaid ametnikke ning piirata mõningates alades tööstuslikku arengut.

Osaliselt usutakse, et muudatused Hiina keskkonnakaitseseadustesse kinnistavad seadustesse tihti korratud lubadusi tõsta keskkonnakaitse majanduslikust kasvust tähtsamale kohale. Samal ajal on Hiina seadusandlus jätkuvalt üsna vaenulik saastatusega seotud kohtuprotsesside puhul. Näiteks on kohtus kasutatud inimeste vastu tsiviilprotseduuride seadust, mille kohaselt võivad saastatusega seotud kohtuasjades hagi esitada vaid agentuurid ning organisatsioonid, mis vajavad selliste sammude astumiseks ametlikku luba.

Antud uuringud tekitavad muidugi kahtlusi, sest miks peaks Aasia õhusaastatus mõjutama maailma ilmastikku, kui isegi praegused kliimamuutused on planeedi loomulik protsess, mida inimtegevus olulisel määral ei ole mõjutanud?

 

Allikad: The Guardian, BBC, CNN, National Geographic

Foto: hdfons.com

 

Toimetas Marlen Laanep