/data05/virt37268/domeenid/www.telegram.ee/htdocs/wp-content/themes/telegram/single.php

Hollandi teadlased on leiutanud saastet vähendava tänavasillutise

8. juuli 2013 kell 14:59



sudutanavLinnapiirkondade sudu ning selle kahjulik mõju keskkonnale ja inimese tervisele võib juba lähiajal saada minevikuks. Hollandi teadlased katsetavad uut lahendust, mille abil vähendada linnatänavatel õhusaastet. Õhku puhastava tänavasillutise abil võib olla võimalik autoliiklusest põhjustatud saastet kuni poole võrra vähendada. 

 

Eindhoveni tehnikaülikooli teadlased paigaldasid ühele tänavale Hengelo linnas titaaniumdioksiidiga üle pihustatud tänavasillutise, millel on võime siduda õhust saasteaineid ning muuta neid vähem kahjulikeks kemikaalideks, nagu näiteks nitraatideks. Kõrvaltänaval jäeti sillutis vahetamata, et oleks võimalik võrrelda.

Peale aasta aega kestnud perioodi, mille vältel viidi pidevalt läbi õhusaaste mõõtmisi, leiti, et “sudu sööva“ ehk fotokatalüütilise sillutise piirkonnas vähenes lämmastikoksiidi hulk õhusaastes pea 45% ideaalsete ilmastikutingimuste korral ning 19% kogu päeva vältel.

Lämmastikoksiidid on grupp mürgiseid gaase, mida leidub autode heitgaasides ja vabrikute korstnatest tulevas suitsus. Need gaasid reageerivad teiste atmosfäärikomponentidega ning moodustavad sudu. Hollandi teadlaste läbi viidud katse tulemused avaldati teadusajakirjas Journal of Hazardous Materials ning need pakuvad meile tulevikuvisiooni selle kohta, kuidas planeerida linnatänavaid selliselt, et need pistaksid autodest tekkinud saaste kohapeal nahka.

Fotokatalüütiliste pindade õhku puhastav potentsiaal on teada juba aastaid, kuid see on esimene kord, kui on läbi viidud põhjalik uurimus selle osas, kuidas keemiliselt töödeldud pinnad saavad parandada meie elukvaliteeti linnapiirkondades, kus heitgaaside tase on kõrge.

Keemiainsenere koondava ühendava Institution of Chemical Engineers tegevjuht David Brown kommenteeris, et: „sellelaadseid teadustöid on vaja veel teha, et hinnata ja parandada ka teiste fotokatalüütiliste materjalide potentsiaali erinevates keskkondades. Kuid potentsiaal on kindlasti olemas ning see annab meile olulise suunanäidustuse, kuidas tulevikus tänavaid planeerida“.

 

 

Allikad: LA Times, Science Direct, IChemE

Foto: latimes.com

 

Toimetas Katrin Suik