Foto: ekraanikuva / Twitter

Varjupaigataotluste arv EL-i riikides kasvas eelmisel aastal ligikaudu 50 protsenti, kokku ligikaudu miljoni inimeseni. Eelmisel aastal taotles Euroopa Liidu liikmesriikides ning Islandil, Liechtensteinis, Norras ja Šveitsis asüüli ligikaudu miljon inimest, teatas 4. juulil Maltal Vallettas asuv Euroopa Liidu Varjupaigaagentuur (EUAA).

See vastab ligikaudu 50-protsendisele kasvule võrreldes eelmise aastaga. Niinimetatud EL+ riikides registreeriti kokku ligikaudu 996 000 rahvusvahelise kaitse taotlust, teatas agentuur.

In 2022, 🇪🇺 countries received 996 000 asylum applications.

71% of these applications were lodged in 🇩🇪 (244 000) 🇫🇷 (156 000) 🇪🇸 (118 000) 🇦🇹 (109 000) 🇮🇹 (84 000).

Check out the EUAA's #AsylumReport2023, citing over 1 000 sources, to discover more!

— EU Agency for Asylum – EUAA (@EUAsylumAgency) July 4, 2023

Allikas: Twitter

Lisaks umbes neljale miljonile Ukrainast pärit sõjapõgenikule, kes ei pea läbima keerulisi varjupaigataotluse menetlusi, otsis EUAA andmetel 2022. aastal Euroopas kaitset kokku umbes viis miljonit inimest.

Vaatamata sellele, et 2015. aasta (1,4 miljonit) ja 2016. aasta (1,3 miljonit) rekordarvu ei ületata, said mõned EL-i riigid EUAA andmetel rohkem varjupaigataotlusi kui kunagi varem pärast üleeuroopaliste rekordiliste varjupaigataotluste algust 2008. aastal. Nende hulka kuuluvad Austria, Prantsusmaa, Hispaania ja Portugal.

EL-i varjupaigaagentuur: enamik taotlusi esitati Saksamaal

EUAA raport teavitab “märkimisväärsest survest riiklikele süsteemidele”. Enim varjupaigataotlusi esitati Saksamaal (244 000), Prantsusmaal (156 000), Hispaanias (118 000), Austrias (109 000) ja Itaalias (84 000). Enamik taotlejaid on pärit sellistest riikidest nagu Süüria, Afganistan, Türgi, Venezuela ja Colombia. Taotlejate hulgas oli 42 000 saatjata last ja alaealist, mis on suurim arv alates 2016. aastast. Neist ligi kaks kolmandikku olid afgaanid või süürlased.

EUAA aruanne rõhutab, et kriiside, sealhulgas uute ja käimasolevate konfliktide, kliimašokkide, geopoliitiliste rahutuste, vägivalla ja tagakiusamise kombinatsioon põhjustas miljonid inimesed 2022. aastal oma kodudest lahkumise. Venemaa-Ukraina proksisõda tõi kaasa ühe suurima ümberasustamise kriisi pärast II maailmasõda, mis eskaleerus kiiresti.

Allikas: berliner-zeitung.de

Toimetas Hando Tõnumaa