Gates peab Ida-Euroopa riikide kiiret NATO-sse vastuvõtmist veaks

15. jaanuar 2014 kell 13:50



4345058_3_6dc2_un-exemplaire-des-memoires-de-robert-gates_2e9168f513f7a3399ebaa0c76550f6cbUSA endine kaitseminister ja hariduselt sovetoloog Robert Gates kirjutab oma mälestusteraamatus “Duty: Memoirs of a Secretary at War”, et Balti riikide ja mitme endise Varssavi pakti riigi (Ungari, Poola, Tšehhi ja Slovakkia) kiire liikmeksvõtt NATO-sse ei olnud küll viga, aga pärast seda oleks pidanud see protsess toimuma aeglasemalt. USA lepe Rumeenia ja Bulgaaria valitsusega sõdurite roteerimisest nende baaside kaudu oli tarbetu provokatsioon,” leiab endine Pentagoni ülem, kelle raamatust avaldab lõike raadiojaam Ameerika Hääl.

 

“[NSV Liidu viimase liidri Mihhail] Gorbatšovi ühendatud Saksmaa NATO liikmeks võtmisega nõusse saamine oli tohutu saavutus. Aga see, et pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist hakati nii paljusid endiseid ikestatud riike nii kiiresti NATO-sse võtma, oli viga. Balti riikide, Poola, Tšehhoslovakkia ja Ungari kiire vastuvõtmine oli õige, aga minu arvates pidanuks protsess pärast seda aeglustuma,” kirjutab Gates oma mälestusteraamatus.

Samuti on Gates seisukohal, et Gruusia ja Ukraina NATO-sse kutsumise katsega mindi liiale. “Vene impeeriumi juured saavad alguse Kiievist, seega oli see kolossaalne provokatsioon,” kirjutab Gates. “Kas eurooplased, rääkimata juba ameeriklastest, olid valmis saatma oma tütreid ja poegi kaitsma Gruusiat või Ukrainat? Vaevalt. Nii et NATO laienemine ei olnud mitte hoolikalt läbimõeldud sõjaline kohustus, vaid poliitiline akt, mis õõnestas alliansi eesmärke ning eiras vastutustundetult seda, mida venelased pidasid oma eluliselt tähtsateks rahvuslikeks huvideks.”

Gatesi hinnangul on suhted Venemaaga “kannatanud ebaõnnestunud juhtimise all” sellest ajast peale, kui George H. W. Bush 1993. aastal presidendiametist lahkus. “Ameerika ametnike, teadlaste, ärimeeste ja poliitikute ülbus, kui nad õpetasid venelastele, kuidas nad peaksid oma sise- ja välisasju ajama, viis sügava ja kestva võõrandmuse ja vimmani,” leiab Gates.

Ta ütleb, et mõistab Vladimir Putini viha Euroopa tavarelvastuslepingu vastu, kuna Venemaaga peeti läbirääkimisi tema nõrkuse hetkel ning “leping piiras Venemaa võimalusi vägesid tema enda territooriumil ümber paigutada”. “Nagu ma hiljem ütlesin Putinile, et mina küll ei taluks seda, kui piirataks minu võimalusi vägesid Texasest Californiasse viia,” kirjutab endine minister.

Siiski leiab ta, et mitmed probleemid Washingtoni ja Moskva suhetes tekkisid nõukogudejärgsel perioodil sellest, et Venemaa liidrid püüdsid Ühendriike, NATO-t ja lääneriike Venemaale ohtlikena näidata ja naaberriike hirmutada.

 

Allikas: BNS

Vaata ka: ERR, The Guardian

 

Foto: lemonde.fr

 

Toimetas Ksenia Kask