Inimgeenide patenteerimise poolt ja vastu

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

28. mai 2013 kell 16:13



geenid1Portaal alkeemia.ee avaldas tõlke io9.com loost inimgeenide patenteerimise poolt ja vastu, mis on taas päevakorras seoses järgmisel kuul tuleva USA ülemkohtu lahendiga ja filmidiiva Angelina Jolie hiljuti tehtud avaldusega. Avaldame artiklist väljavõtteid.

 

Patente antakse tavaliselt millegi materiaalse, näiteks mehhaanilise seadeldise eest. Seda tehakse leiutajate ja firmade kaitsmiseks, et konkurendid neid pügada ei saaks. Nemad on ometi pühendanud aega ja vaeva selle tehnoloogia loomiseks, mistõttu peakski neid kaitsma kõigi eest, kes püüavad nende ideid jäljendada. See protsess toimib hästi ja on igati mõistlik. Biotehnoloogiarevolutsiooni tulemusena on patente antud ka mittemateriaalsete asjade eest, kaasa arvatud selliste “leiutiste”, mis on seotud geneetilise koodi segmentidega.

Selline laialdane inimgeenide patenteerimine on tekitanud tulise arutelu õiguslikes, poliitilistes, tervislikes ja filosoofilistes ringkondades. Patenteerimise algusest saati on esitatud arvukalt küsimusi seoses inimgeenide patenteerimise mõistlikkusega ja sellega, kas patenteerimine on ikka laiema üldsuse huvides.

Üks levinud argument on see, et inimgenoom ja kõik selle osad on ühised kõigile, ning seetõttu ei tohiks mitte keegi saada võimalust seda omada ega patenteerida.

Kuid kõikide probleemide seast paistis kõige selgemalt silma veider loogika, mille järgi kuulub geenipatent leiutise või avastuse alla – mis omakorda võimaldab kuni tänaseni geene patenteerida. Ühendriikide seadustiku vastava õigusnormi järgi (§ 101 lõige 35): “Kes tahes leiutab või avastab uue ja kasuliku protsessi, masina, aine tootmise või koostamise viisi, või mis tahes uue ja kasuliku täiustuse nimetatud punktides, võib taotleda vastava patendi käesoleva lõike tingimuste ja nõuete alusel.”

See keeruline ja mitmetimõistetav sõnastus ongi võimaldanud firmadel inimgeene patenteerida. Geenide patenteerimise praktika sattus terava tähelepanu alla ühe tähtsa kohtuasja tõttu, mis sai alguse 2009. aastal.

 

Argumendid inimgeenide patenteerimise poolt ja vastu

Jurist Russell Blackford ütleb, et asjad pole nii mustvalged, nagu paljud selle praktika pooldajad ja vastased seda kujutavad. “Minu vaatenurgast paistavad paljud sellised patendid juriidiliste vangerdustena, mille abil saada mööda faktist, et tegelikult ei tohiks olla võimalik patenteerida asju, mis on valminud looduse mõjul, mitte inimeste leiutistena,” ütles ta blogile io9. Sellised vangerdused pole aga Blackfordi sõnul igal mõeldaval juhul alati halvad ja tema sõnul võib esineda ka juhtumeid, kus selliste patentide andmine on üldsuse huvides.

Samaaegselt on geenide patenteerimine paraku ka suur äri. Selle praktika toetajate hulka kuuluvad biotehnoloogiaettevõtted, suured ravimifirmad, patendivolinikud ja ülikoolide intellektuaalomandi ametid – teisisõnu peaaegu kõik, kellel on tugev majanduslik huvi praeguse süsteemi kaitsmiseks.

 

 

Loe täispikka tõlget: Alkeemia

Foto: bioethics.net

 

Toimetas Maarja Aljas