Võitlus GMO-dega – on aeg võtta initsiatiiv

24. mai 2013 kell 16:21



march_against_monsanto2Geenmuundatud organismide areng algas 1970ndatel, kui teadlastel õnnestus esimest korda muuta organismide geene. 80-ndatel loodi esimesed geenmuundatud taimed ja aastal 1993. tuli turule esimene massitarbimisele suunatud tomatitaim. Peagi järgnesid põllukultuurid: sojauba, raps, mais, puuvill jt. Töö käib ka mitme teise liigi kallal, kuid GMO-de loomine on kallis protsess ja seetõttu tegelevad sellega suurfirmad nagu Monsanto, Syngenta, Bayer jmt.

 

1999. aasta lõpus hakkasid teadlased kahtlema GMO-de turvalisuses ja koostasid avaliku kirja, kuhu kirjutas alla 828 teadlast 84 eri riigist. Seal juhiti tähelepanu teemadele, mis on päevakorras siiani:

  • Teadlased on väga murelikud ohtude pärast, mis võivad GMO-de kasutamisega kaasneda looduslikule  mitmekesisusele, toiduohutusele, inimeste ja loomade tervisele ning nõuavad ettevaatlikuse printsiibil projektide peatamist.
  • Nad on vastu geenmuundatud kultuuridele, mis suurendavad suurfirmade monopoli ja ebavõrdust ning takistavad jätkusuutliku ja turvalise põllumajanduse levikut.
  • Nad kutsuvad üles keelustama patentide andmist erinevatele eluvormidele ja protsessidele, sest see ähvardab toiduohutust, muudab põllumehed biopiraatideks, alavääristab vanu kombeid ja tavasid ning rikub inimõigusi ning -väärikust.
  • Nad nõuavad rohkem toetust uuringutele ja arendustöödele, mis edendaksid mitte-korporatiivset, jätkusuutlikku põllumajandust, mis oleks kasulik kogu maailma väikefarmeritele.

 

Kirjas tuuakse välja senised uuringud ja pädevad argumendid koos põhjalike viidetega, kuid neid teadlasi ei võetud kuulda. Mööda on läinud 13 aastat, kuid olukord on läinud pidevalt hullemaks – suurkorporatsioonid saavad üha rohkem õigusi, välja töötatakse üha rohkem võõrliike, mille kohta pole uuringuid tehtud ja paljudes riikides pole tarbijatel aimugi, mida nad täpselt poest ostes saavad. Sordiaretuses pole midagi halba, kuid vohavad mürgikindlad umbrohud, surnud mesilased ja keskkonna saastamine peaks olema piisavateks ohumärkideks, et GMO-de levikusse ettevaatlikult suhtuda.

 

Kui arvad, et GMO-de laialdane levik tuleks peatada enne, kui see enam võimalik ei ole, siis osale homme kell 14 Vabaduse väljakul toimuval protestiaktsioonil. Eesti ei seisa üksi – 25. mail toimuvad Monsanto-vastased meeleavaldused vähemalt 40 riigis. Tegemist on kogu maailma probleemiga, sest näiteks tolmeldavad mesilased riigipiire ei tunne.

 

 

Allikad: Bioneer, Institute of Science in Society, Monsanto-vastase aktsiooni Facebooki leht

 

Toimetas Maarja Aljas