Monsanto käib kohut mõlemal pool Atlandi ookeani

27. veebruar 2013 kell 10:45



adios-monsanto2

Ameerikas on biotehnoloogiaettevõte Monsanto sadu farmereid kohtusse kaevanud geneetiliselt muundatud seemnete korduvkasutamise pärast. Samas sai Prantsusmaal ajaloolise pretsedendina üks talunik kohtus võidu Monsanto üle, süüdistades ettevõtet ebapiisavas infos põllumajanduskemikaalide pakendil.

 

Monsanto süüdistab farmereid piraatluses

Biotehnoloogiaettevõte Monsanto veab sadu Ameerika põllumehi kohtuvaidlustesse, süüdistades neid enda patenteeritud seemnete korduvkasutuses, kuna kompanii väitel on need mõeldud vaid ühel hooajal kasutamiseks. Toidu ohutuse keskus (Center for Food Safety – CFA) ja seemnete säästmise kampaaniat (Save Our Seeds) korraldav organisatsioon koostasid ettekande, milles märgitakse, et Monsanto on esitanud selle aasta jaanuari seisuga patendirikkumise süüdistuse 144 kohtuasjaga 410 farmeri ja 56 väikese farmiäri vastu 27 osariigis.

Monsanto kinnitusel on seemnepatendi näol tegemist bioloogilise patendi vormiga ja ettevõtte geneetiliselt muundatud seemned on seadusega kaitstud leiutised või bioloogilised avastused. Põllupidajad on juba sajandeid säästnud seemneid järgmise aasta saagi külvamise jaoks, kuid Monsanto ja teised samasugused suurkorporatsioonid on selle läbi aegade kestnud tava ebaseaduslikuks kuulutanud. Patendirikkumise küsimus aga muutub ebamääraseks, arvestades seda, et seemned osteti algselt ametlikult kolmandalt osapoolelt ja lepingus ei olnud märgitud keeldu säilitada seemneid järgmiseks külviks. Monsanto leiab, et säästetud seemnete külvamine järgmisel aastal on piraatlus ja kuritegu.

 

Põllumajandushiid väidab, et patent kaitseb nende ärilisi huvisid ja annab motivatsiooni kulutada miljoneid dollareid uute, haigustele vastupidavamate seemnete väljatöötamiseks. Kuid seemnesäästmise aktivistide grupi ühe looja Bill Freese’i sõnul on Monsanto väited, et nad loovad parema saagikusega seemneid, täielik jama. “Enamik 20. sajandil välja töötatud uusi seemnesorte on pärit avalikult rahastatud põllumajanduse uurimis- ja aretustöödest,” kirjutab Freese CFA aruandes. Pealegi ei ole geenmuundatud seemned sugugi nii keskkonnasõbralikud, nagu neid reklaamitakse. Ameerika põllumajandusministeeriumi (United States Department of Agriculture – USDA) andmete kohaselt kulutati geenmuundatud saagi puhul 26% rohkem kemikaale kui tavasaagi puhul.

 

Ajalooline kaotus Prantsusmaal

Samal ajal, kui Monsanto loodab USA-s võita kohtuasja farmerite vastu, kaotasid nad Prantsusmaal kohtuvaidluse, kus kompanii mõisteti süüdi Prantsuse taluniku mürgitamises kemikaalidega.

Pretsedendi loonud kohtuasjas kaebas teraviljakasvataja Paul Francois Monsanto kohtusse süüdistusega, et nende toodetud umbrohutõrjevahendi pakend ei ole varustatud piisavate hoiatustega. Pärast seda, kui mees oli 2004. aastal umbrohutõrje tegemise käigus sisse hinganud Monsanto toodetud Lasso-nimelist tõrjevahendit, kannatas ta neuroloogiliste probleemide, sealhulgas mälukaotuse, peavalude ja kogelemise käes.

 

See võit annab kaalu juurde ka teiste herbitsiididega seotud tervisekahjustuste juhtumite käsitlemisele. Seni on see esimene juhus, kui kemikaali tootnud firma sellises mürgitamises süüdi mõistetakse. Monsanto kaalub, kas kaevata otsus edasi – ettevõtte advokaadi sõnul on nad kindlad, et käesoleva mürgistusjuhtumi ning Francois’ sümptomite vahel ei leita piisavalt seoseid.

Prantsuse sotsiaalkindlustussüsteemi põllumajandusharu andmetel laekub põllunduskemikaalide põhjustatud haigestumiste kohta infot keskmiselt 200 juhtumi kohta aastas.

Francois’ juhtum ulatub tagasi aega, kui intensiivne saagi kaitsmine kemikaalidega oli EL-is veel lubatud. Sellest ajast saadik on aga paljude ohtlike ainete kasutamine EL-is keelatud, sealhulgas ka seesama Lasso: pinnasele lisatav herbitsiid keelati Prantsusmaal 2007. aastal pärast asjakohase eurodirektiivi kehtima hakkamist.

 

Allikad: Infowars, Guardian, Huffington Post, Cornell Uni Law School, CFS, Disclose TV, Reuters

Toimetas Katrin Suik