Fotokollaaž: Joe Rogan Experience + Rokas Tenys |Dreamstime.com + Canva.com

Joe Rogani podcast’i möödunud nädalases episoodis pakkus Mike Benz üksikasjaliku analüüsi hiljuti avalikustatud Jeffrey Epsteini dokumentidest ning nende laiemast tähendusest USA luuretegevuse, rahvusvahelise finantssüsteemi ja poliitiliste võrgustike mõistmisel. Benz, kes on spetsialiseerunud riikliku julgeoleku ja tsensuuri küsimustele*, väidab, et Epsteini lugu on palju laiem kui seksuaalkuritegude skandaal – tegemist on võtmega, mis avab vaate viimase 40 aasta salajastele operatsioonidele ja võimusuhete tegelikule olemusele.

*Mike Benz on endine USA välisministeeriumi ametnik ning praegu sõnavabaduse järelevalveorganisatsiooni Foundation For Freedom Online tegevdirektor, mille eesmärk on taastada ja kaitsta avatud internetti.

Avaldame saatest põhjaliku kokkuvõtte, käsitletud said teemad nagu:

• Dokumentide avalikustamise ajalooline tähendus
• Epsteini otsesed kontaktid CIA-ga
• Epsteini tee rahvusvahelise rahapesu maailma
• Poliitilised pinged ja salaoperatsioonid
• Maffia, Vatikani pank ja rahapesu ajalugu
• JFK dokumentide paljastused
• Epsteini võrgustiku olemus ja tema võtmeroll rahvusvahelises võrgustikus
• Kliimapoliitika geopoliitilised juured ja CIA roll režiimide muutmises
• 15-minuti linnad ja jälgimissüsteemid
• Briti-USA tsensuuri allianss
• Mis edasi? Konkreetsed sammud ja optimistlik perspektiiv

Dokumentide avalikustamise tähtsus

2026. aasta veebruaris avalikustati kolm ja pool miljonit Jeffrey Epsteiniga seotud dokumenti justiitsministeeriumi ja FBI arhiividest. Need failid said kättesaadavaks tänu kongressi seadusele, mille poolt hääletati esindajatekojas tulemusega 427:1. Tegemist on erakordse läbipaistvuse hetkega, sest tavaliselt jäävad kriminaaluurimise materjalid avalikkusele kättesaamatuks, isegi kui need ei ole salastatud.

Benz rõhutas, et kuigi need dokumendid pärinevad justiitsministeeriumist ja FBI-st, ei hõlma nad CIA päritoluga materjale. See on oluline eristus, sest Epsteini tegevus puudutas ilmselgelt ka luuretegevust. Epstein ise esitas kaks korda – 1999. ja 2011. aastal – informatsioonivabaduseseaduse alusel CIA-le taotluse kõigi tema kohta käivate dokumentide saamiseks. CIA vastus oli osaliselt eitav: nad ei leidnud avalikke seoseid, kuid ei saanud kinnitada ega ümber lükata salastatud materjalide olemasolu.

Epsteini roll rahapesuvõrgustikes

Benzi argument keskendus vähem seksuaalkuritegudele ja rohkem Epsteini rollile rahvusvahelise rahapesu võrgustikus. Epstein alustas karjääri Bear Sternsis 1976. aastal – samal ajal, kui CIA läbis ajaloo suurima ümberkorralduse. Pärast Church’i komitee kuulamisi aastatel 1975–1976 kehtestati CIA-le esimesed järelevalvemehhanismid ja vähendati drastiliselt rahastust.

Sel perioodil tekkis vajadus rahastada salajasi operatsioone väljaspool ametlikke riigieelarvelisi kanaleid. Epsteini karjäär Bear Sternsis langes kokku perioodiga, mil pank tegeles BCCI (Bank of Credit and Commerce International) tehingutega. BCCI oli CIA peamine pank, mida kasutati mudžahiidide salajaseks toetamiseks Afganistanis Nõukogude-vastases sõjas.

Bear Sterns vahendas ligikaudu 13 miljardit dollarit BCCI tehinguid. Epsteini mentor Bear Sternsis oli Ace Greenberg, kes sai peagi panga tegevjuhiks ja kelle tütrega Epstein kohtus. Epstein tõusis Bear Sternsis kiiresti, osaldes kõige kasumlikumates tehingutes. 1981. aastal lahkus ta pärast SEC uurimist ja asutas oma investeerimisfirma Intercontinental Assets Group.

Safari klubi ja Iran-Contra seos

1076. aastal loodi Safari klubi – 78 riigi ühine salaoperatsioonide võrgustik, mida koordineerisid Saudi Araabia, Iisrael, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Selle eesmärk oli jätkata CIA tegevust, millele olid kehtestatud piirangud. Üks peamisi tegelasi oli Adnan Khashoggi – Saudi relvakaupmees, keda peeti maailma rikkaima mehena. Khashoggi sai Epsteini kliendiks 1980. aastate alguses.

Iran-Contra afäär 1980. aastatel oli klassikaline näide sellest, kuidas toimis salajane „ettevõte” (enterprise) – era- ja valitsussektori hübriidvõrgustik, mis rahastus mustast turust. CIA direktor William Casey nimetas seda „eraseisvaks, isejätkusuutlikuks üksuseks”, mis ei olnud osa USA valitsusest, kuid teenis selle eesmärke.

Epsteini klient Khashoggi oli vahendaja, kes korraldas USA relvade müüki Iraanile (vastupidiselt rahvusvahelisele relvade embargole) ning tulu suunati Nicaraguas contra-ülestõusnutele, keda USA demokraadid ei toetanud. Narkokaubandus oli osa rahastamismudelit – kokaiini vedas näiteks CIA omanduses olnud lennufirma Southern Air Transport, mis 1994. aastal kolis Miamist Columbusesse Ohiosse teenindama Leslie Wexneri ettevõtet Limited.

Maffia, Vatikani pank ja offshore-pangandus

Benz kirjeldas, kuidas CIA töötas koos organiseeritud kuritegevusega juba enne CIA loomist. Teise maailmasõja ajal tegid sõjaministeerium ja hiljem OSS (CIA eelkäija) koostööd Itaalia maffiaga Mussolini-vastases võitluses. Vatikani pank oli enne offshore-panganduse tekkimist ainus suveräänse staatusega pank, mis oli vabastatud läbipaistvusnõuetest.

Larry Summers, USA rahandusminister ja Harvardi ülikooli president, selgitas Epsteinile saadetud kirjades Vatikani panga tähtsust maailmapoliitikas. Vatikani pank võimaldas eliitsetel klientidel rahapesu tänu suveräänsele staatusele, mis vabastab Itaalia ja Euroopa Liidu regulatsioonidest.

Hiljem laienesid offshore-panganduskeskused Briti impeeriumiga (Kaimanisaared, Jersey, Mani saar). Paul Helliwell, CIA advokaat, asutas 1970. aastatel Castle Bank & Trust’i ja muid CIA panku, et toetada narkokaubandust Kagu-Aasias ja Ladina-Ameerikas.

JFK dokumentide tähendus

2025. aastal avalikustas Tulsi Gabbard, riiklike luureteenistuste direktor, massiliselt JFK mõrvaga seotud CIA dokumente. Kuigi need ei sisaldanud otsest tunnistust selle kohta, kes JFK tappis, pakkusid nad enneolematult detailset pilti luuretegevuse struktuurist 1960. aastatel.

Näiteks ilmnes, et CIA andis loa salajasele katsele tappa Fidel Castro koostöös maffiaga. Dokumendid kirjeldasid ka seksuaalse šantaaži tehnikaid – CIA sponsoreeris näiteks Indonesia presidendi kompromiteeriva video loomist, et tema mainet kahjustada. See näitab, et taolised meetodid olid juba 1960. aastatel CIA tööriistakastis.

Oluline oli ka Rolando Masserferi juhtum. CIA dokumentidest selgus, et kui justiitsministeerium tahtis süüdistada CIA üht kontakti ebaseadusliku Haiiti invasiooni katse eest, hoiatas CIA, et see põhjustaks „massilist kahju” CIA Miami operatsioonidele. Lõpuks lepiti kokku piiratud süüdistuses, kus CIA advokaat osales prokuröride meeskonnas, tagamaks et salajased operatsioonid ei paljastuks.