Prantsuse välispoliitika püüab summutada riigisiseseid probleeme

7. veebruar 2013 kell 9:04



hollande

Kunagi oli Prantsusmaa maailma suuruselt teine koloniaalimpeerium. Praegu näib, et president François Hollande’i juhtimisel püütakse seda positsiooni taas saavutada, sest endised asumaad on Prantsusmaa majandusele liiga olulised, et riskida nende kaotusega kaasneva kahjuga.

 

Lisaks sõjajõududele Malis on Prantsusmaa saatnud eriüksused ka Nigerisse, Arliti uraanikaevandusse, mida opereerib Prantsuse energiahiid Areva, ettekäändega tugevdada kaitset ja vältida eelmisel kuul Alžeerias toimunud pantvangidraama laadseid olukordi.

Prantsusmaa-sisesest energiatarbimisest moodustab tuumaenergia peagu 70%, mistõttu on kontroll uraanikaevanduse üle Prantsuse majandusele võtmetähtsusega. President Hollande ei saa praegu riskida kahjuga majandusele, sest kodumaal kasvab jõudsalt nende hulk, kes kahtlevad, kas president suudab Euroopa suuruselt teise majanduse kriisist välja tuua.

 

Prantslased leiavad, et president ei ole täitnud ühtegi valimiskampaanias antud lubadust ning on liiga järeleandlik suhetes Euroopa Liiduga. Kui opositsiooni kriitika presidendi suhtes on ootuspärane, siis aina rohkem kostab nurinat ka tema enda vasakpoolse leeri toetajate hulgast. Prantsuse meedias on igal nädalal üles puhutud mõni uus teema, mis peaks inimeste tähelepanu tegelikelt probleemidelt kõrvale juhtima, aga selline taktika ei saa kaua toimida.

Kostab arvamusi, et Hollande võitis presidendivalimised ainult seetõttu, et oli parem valik kahest halvast – aga kas see on piisavalt hea?

 

Allikad: Russia Today, France24, Huffington Post, The Guardian

 

Toimetas Katrin Suik