Miks peaks Eesti saatma oma sõdurid Kesk-Aafrika Vabariiki?

17. jaanuar 2014 kell 10:17



centralafricanreprapValitsus otsustas 16. jaanuaril toetada kaitseväe osalemist Euroopa Liidu kavandatavas missioonis Kesk-Aafrika Vabariigis, Eesti kaitseväe osalus on kavandatud ühekordsena. Eesti Päevalehe 17. jaanuari juhtkiri avaldas selget vastuseisu kavandatavale sõjalisele missioonile Kesk-Aafrika Vabariiki (KAV), nimetades missiooni silmakirjalikuks. Telegram ühineb arvamusega – kui kaua me saadame Eesti mehi missioonidele, mis teenivad kellegi võimuihalust ja ärihuve? Tuletame meelde, et eelnevad USA-Suurbritannia-Prantsusmaa juhitud invasioonid Aafrika ja Lähis-Ida riikidesse on toonud kasu lääne nafta- ja kullatööstusele ning ärgem unustagem USA narkoäri uue puhangu algust ehk moonipõldude missiooni Afganistanis. KAV-i üks tähtsamaid maavarasid on aga uraan…

 

“Riigikogu ei tohi toetada valitsuse kavandatud sõjalist missiooni Kesk-Aafrika Vabariiki,” seisab Päevalehe juhtkirjas. “Valitsus valmistub saatma sinna 55-liikmelist missiooni, aga kardetavasti ei tea suurem osa valitsusest sedagi, mis on Kesk-Aafrika Vabariigi pealinn, mis keelt seal räägitakse ja kes üldse sõdivad.”

Lehe hinnangul ei ole KAV-is kaalul Eesti rahvuslikud huvid ja põhiliitlase huvid mitte ning tegemist pole ka kaugeltki kõige rängema kriisiga maailma poliitiliste kriiside hulgas. “Eesti võime seal korda luua on piiratud. Eesti teadmised sellest piirkonnast on puudulikud. Ühtegi seal sõdivat osapoolt pole meil ka põhjust eriti usaldada,” kirjutab leht.

Juhtkiri toonitab, et rahvuslike huvide nimel sõjalise jõu kasutamine ei tohi devalveeruda. “Kui eesmärk on tapatalguid ära hoida, siis miks me pole sekkunud Darfuris, kus need on märksa suuremad? Kui verevalamine tuleb peatada ja inimeste kannatusi leevendada, kas siis Süüria oma 130 000 ohvriga ja suurte keemiarünnakutega pole tähtsam kui Kesk-Aafrika Vabariik, kus ohvreid hinnatakse olevat poolest tuhandest mõne tuhandeni?” kirjutab leht.

 

Raidma: Eesti täidab Kesk-Aafrikas oma kohust

On lootus, et varajane kriisireguleerimine Kesk-Aafrikas võimaldab Eesti kaitseväelasi sinna mitte pikaks ajaks saata, arvas riigikogu riigikaitse komisjoni esimees Mati Raidma neljapäeval “Aktuaalses kaameras”. “Enamusel juhtudel on jäädud hiljaks ja sündmused on läinud omavoolu,”  Täna, kus Kesk-Aafrika kriis on kestnud alla aasta, on Raidma hinnangul hea võimalus sealse olukorra normaliseerimiseks.

“Oleme kriisireguleerimises oma koha leidnud ja me täidame oma kohust,” arvas ta. Valitsus otsustas saata Kesk-Aafrika Vabariiki Euroopa Liidu missioonile jalaväerühma koos soomukitega. Missioon oleks ühekordne ja kestaks neli kuud. Sõdurite lähetamise kinnitamist arutab riigikogu järgmisel nädalal, kui Euroopa Liidu välisministrid on otsustanud missiooni avamise.

Kaitseminister Urmas Reinsalu ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil ajakirjanikele, et missioon on planeeritud ühekordsena kestvusega kuni neli kuud. Missioonile on kavas saata Scoutspataljoni rühm suurusega 35 kaitseväelast ning seda toetav üksus kokku kuni 55 kaitseväelast. Eesti kaitseväe missiooniüksus hakkab teenima ühes kohas.

Reinsalu sõnul on üksus valmisolekus veebruari lõpust. Eesti üksus hakkab koos prantslastega kaitsema Bangui lennuvälja ning on võimalik, et Eesti kaitseväelaste ülesandeks saab ka põhimaantee turvamine. Kaitseministri sõnul esitab ministeerium riigikogule mandaaditaotluse pärast seda, kui Euroopa Liidu välisministrid on missiooni käivitamise heaks kiitnud.

Peaminister Andrus Ansip ütles pressikonverentsil, et Prantsusmaa sekkumine hoidis riigis ära genotsiidi. Peaminister nentis, et Kesk-Aafrika Vabariik on olukorras, kus humanitaarabi ei ole võimalik anda ilma julgeolekuabita. Peaminsiter kinnitas, et Eesti toetab nii EL-i missiooni kui ka sellel osalemist.

Valitsus otsustas neljapäevasel kabinetinõupidamisel toetada plaanitavat Euroopa Liidu missiooni Kesk-Aafrika Vabariigis ning Eesti kaitseväe osalemist sellel missioonil. Samuti otsustas valitsus, et kaitseministeerium valmistab ette riigikogu otsuse eelnõu Eesti kaitseväe osalemiseks Euroopa Liidu missioonil Kesk-Aafrika Vabariigis.

Seoses võimaliku missiooniga on kaitseväe vastavad eksperdid külastanud nii Pariisi kui ka Belgia kaitseministeeriumi ning viibivad praegu Kesk-Aafrika Vabariigis, kus tutvuvad olukorraga ning koguvad infot, ütles BNS-ile kolmapäeval kaitseministeeriumi pressiesindaja.

Konflikt Kesk-Aafrika Vabariigis sai alguse sellest, et islamiusku Séléka mässulised kukutasid märtsis riigipöördega senise presidendi François Bozizé’i ja sundisid ta maalt lahkuma. Séléka määras pärast võimuhaaramist ajutiseks presidendiks Michel Djotodia. Djotodiat süüdistati suutmatuses lahendada konflikti tema võimuletuleku taga olevate islamimässuliste ja riigis enamuses olevate kristlaste omakaitserühmituste vahel. Ta astus tagasi tänavu jaanuaris.

Riigis püüavad korda taastada Prantsuse ja Aafrika Liidu väed, kuid tapmised on sellegipoolest igapäevased. Lisaks terendub humanitaarkatastroof, sest 4,6 miljoni elanikuga riigis on ligikaudu miljon inimest sunnitud kodudest põgenema.

Prantsusmaa alustas riigis olukorra rahustamiseks sõjalist operatsiooni. Prantsusmaa plaanib suurendada oma sõjalist kohalolekut Kesk-Aafrika Vabariigis ning on pöördunud liitlaste, sealhulgas ka Eesti poole palvega, et viimased neid sõjaliselt aitaksid.

Telegram tuletab kaitseminister Urmas Reinsalule meelde, et meie poolt kingitud George Orwelli raamat “1984” ootab läbilugemist!

IMG_5460

 

Loe ka: Michel Collon: Lääs hoiab Aafrikat koloniaalvõimu all

 

 

Allikad ja lisalugemist: BNS, Eesti Päevaleht, ERR, Piazza Della Carina

Fotod: piazzadcara.wordpress.com, Telegram

 

Toimetas Mariann Joonas