Foto: Wikimedia Commons + Pixabay / leo2014 + Canva

Meditsiini- ja kirurgiadoktor Sylvi Silvennoinen-Kassineni sõnul annaksid Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ametlikes dokumentides toodud rahvusvahelise tervisekoodeksi muudatused WHO peadirektorile võimu, mida näeb riikides, kus võim on koondunud ühele isikule, presidendile või diktaatorile.

Foorumis MKR korraldatud WHO õhtu pakkus suurepärast kajastust ekspertide sõnavõttudest ja diskussioonist nn pandeemialepingu üle ning ettepanekuid rahvusvahelise tervisekoodeksi muutmiseks. Kõnelejaks oli spetsialist Sylvi Silvennoinen-Kassinen.

MKR artikli järgi oli see sündmus oluline koostöövõimalustele avatud avameelseks aruteluks kõiki puudutaval teemal. Avatud ja mitmekülgset ühiskondlikku arutelu sellel teemal on ka Soomes vähe – või tegelikult pole üldse, ütles ta. Poliitikud, riigiteenistujad ja meedia on vaikinud rahvusvahelise tervisekoodeksi kavandatavate muudatuste sisust ja tegelikest mõjudest.

Video: KansanTube 19.07.23

Pandeemiareeglid ja muudatused rahvusvahelises tervisekoodeksis on õiguslikult siduvad 

Sylvi Silvennoinen-Kassinen on end kurssi viinud riikidevaheliste võimupüüdlustega, mida WHO seab eesmärgiks, muutes pandeemiareeglid õiguslikult riikidele siduvateks. Oma kõnes selgitab ta põhjalikult, miks peaks riigid seetõttu WHO-st lahkuma.

Silvennoinen-Kassinen imestab rahvusvahelise tervisekoodeksi kavandatavate muudatuste otseste mõjude üle WHO rollile.

„Muudatustega määrustes antakse tegevjuhile erakorralised volitused. Sellist võimu koondumist ühe isiku kätte on näha religioossetes süsteemides ja riikides, kus võim on koondunud ainuisikuliselt presidendi või diktaatori kätte.

• Suverään on kriitikast üle ja ta ei vastuta kellegi ees,” kirjeldab ta.

• „WHO-d ei kontrolli ükski seadus ega organisatsioon,“ toob Silvennoinen-Kassinen välja.

• ”Me ei ole WHO ametnikke ega selle peadirektorit valimistel valinud,“ ütleb ta, et WHO töötajatel on ka diplomaatiline puutumatus ja puutumatus süüdistuse esitamise suhtes.

Samuti teeb talle muret terviseseadustiku muudatuste mõju inimväärikusele ja inimõigustele.

• Peame inimõigusi puutumatuks. Nüüd on inimväärikuse, inimõiguste ja põhivabaduste austamine tervisekoodeksist välja jäetud. Nii et määruste raames võib meid kohelda inimväärikuseta.

• Terviseohu sihtmärkide määratlus on muutunud. Oht ei puuduta enam ainult inimesi, vaid seda on laiendatud ka loomadele ja keskkonnale. Mis sellest välja jääb?

• Liikmesriigid on kohustatud jälgima inimesi, loomi ja keskkonda ning teatama võimalikest ohtudest WHO-le. Selleks ehitatakse üles tehnokraatlik bürokraatia, mis annab aru ja jälgib riikide kuulekust. Nii on tegevjuhil silme ees pidev ohtude voog, mille hulgast saab ta sihtmärgi valida. 

Millest Silvennoinen-Kassinen veel räägib

Vaadake ja kuulake kõnet tervikuna ning saate vastuseid järgmistele küsimustele:

1. Millised muudatused pandeemiareeglites ja rahvusvahelises tervisekoodeksis on olulised? Miks on need muutused olulised?
2. Kes saab otsustusõiguse ja millised volitused ta saab?
3. Mida peetakse terviseohuks?
4. Kas ainuüksi teoreetilise ohu võimalus on piisav, et käivitada laialdased pandeemiameetmed? (näiteks karantiinid, inimeste kinnipidamine, habeas corpuse kohaldamine, sundvaktsineerimine, sundravimid, reisipiirangud või -keelud, sotsiaalsed sulgemised, mis rikuvad põhi- ja inimõigusi ning kehalise enesemääramise õigust)
5. Kuidas saab otsustaja infot, kui kusagil on reaalne või potentsiaalne terviseoht?
6. Kuidas on võimalik, et WHO koroonapandeemia õppusel ”Event 201” ennustati 18. oktoobril 2019 koroonapandeemia saabumist enne, kui koroonahaiguse juhtumeid oligi?

Video: YouTube, 13.03.2020

7. Milliseid muudatusi tehakse inimõiguste osas?
8. Mida pandeemialeping puudutab ja mida see tähendab riigi suveräänsusele ehk iseseisvale otsustusõigusele?
9. Millised muudatused järgnevad riigi iseseisvale võimele oma eelarve üle otsustada?
10. WHO rahastamine tuleb suures osas eraannetajatelt ja neil on erapartnerid. Kuidas rahavood on muutustega seotud?
11. Kuidas võimaldavad WHO propageeritud muutused suurtel rahvusvahelistel ettevõtetel pandeemiaid kommertsialiseerida ja näiteks rahastada neid tervise- või keskkonnaohtudega inimeste vabaduse, privaatsuse ja inimväärikuse arvelt?
12. Kuidas jälgib WHO ja WHO-le alluv riik nõuete täitmist?

Ja mis kõige tähtsam:

13. Kuidas kehtib uus ülemaailmne tervise- ja pandeemiakoodeks teie ja minu jaoks?

 WHO: liikmesriigid jätkavad tööd võimaliku pandeemiakokkuleppega 

25. juuli WHO pressiteate kohaselt jätkavad liikmesriigid tööd võimaliku pandeemiakokkuleppega, et esitada oma töö tulemused 2024. aasta mais toimuvale maailma terviseassambleele.

WHO CA+ juhatuse teksti arutati 17.–21. juulil valitsustevahelise läbirääkimisorgani kuuendal kohtumisel. Selle dokumendi koostas valitsustevahelise läbirääkimisorgani (INB) INB juhatus pärast INB viiendat koosolekut ning see jagati kõigile liikmesriikidele ja avaldati WHO veebisaidil 2023. aasta mais/juunis.

Kuuendal koosolekul sätestas WHO „COVID-19 kui digipandeemia 2020“ kaasautor Precious Matsoso, et meil kõigil on vaja rohkem tööd teha, et jõuda järgmise sammuni, st koostada läbirääkimistetekst. … Me ei jäta ühtegi kivi ümber pööramata, et seda protsessi edasi viia.“

Lisaks toimus 21. juuli pärastlõunal ja 24. juuli hommikul INB ja 2005. aasta rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (IHR) muutmise töörühma (WGIHR) esimene ühine plenaaristung.

Samuti arutati INB-le ja WGIHRile ühist huvi pakkuvaid teemasid ning esitasid arvamusi selle kohta, kuidas liikuda edasi kahe vahendi sidususe ja vastastikuse täiendavuse suunas.

INB ja WGIHR bürood koostavad ühiskohtumisel arutelu peamiste tulemuste kokkuvõtte, mis edastatakse kõigile liikmesriikidele.

Lisateave: https://inb.who.int/

Toimetas Revo Jaansoo

Allikad: MKR Soome, Who.int