Kuidas suhkrutööstus rasvast patuoina tegi

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

12. jaanuar 2020 kell 14:05



Meile on pikka aega sisse juurutatud arusaama, et raudse tervise ja modellimõõtude saavutamise valemi tähtsaim mutter on tarbida kõike, mis kuulutab end rasvavabaks. Levinud on väited, et rasva enda menüüst eemaldades on lihtne end suveperioodiks mitu numbrit väiksematesse riietesse mahutada ning samaaegselt südameprobleeme vältida. Tegelikult rajaneb see pehmelt öeldes infomanipulatsioonidel ja võib hullemal juhul tervisliku supermodelli asemel meist teha Alzheimerit põdeva ülekaalulise inimeksemplari. Praegusel ajal võime rasva kasulikkust rõhutavat infot kohata ka peavoolumeedias, kuid heidame hetkeks pilgu kogu selle saaga telgitagustesse.

 

Jahupeade ühiskond

Raamatus “Jahupea” toob neuroloog dr David Perlmutter välja hulga uuringuid ja selgitusi selle kohta, miks üha suurem osa rahvastikust on peale rasvavabale dieedile minekut muutunud paksuks ja uimaseks. Neuroloog tõdeb, et me ootame arstidelt, teadlastelt ja muudelt ekspertidelt läbinäritud soovitusi selleks, et terve püsida. 20. sajand on kahtlemata olnud selles valdkonnas tormiline muutuste aeg, eriti mis puudutab ülitähtsaid avastusi selle kohta, mis teeb meid haigeks ja haigustele vastuvõtlikuks. Samal ajal on rahvastikku üha lihtsam petta.

Dr David Perlmutter kirjutab, et ajast, mil me toitumisele teaduslikult lähenema hakkasime,  on iroonilisel kombel inimeste terviseseisund halvenenud. “Teadlikud valikud rajanevad lühinägelikel toitumisteooriatel, kus ei võeta arvesse, millist teed pidi on inimkond tänapäeva jõudnud. Ei tasu unustada ka ärihuvisid,” märgib ta. Me armastame rasvast toitu põhjusega –  meie aju armastab ja vajab seda. Viimastel kümnenditel on rasv aga kuulutatud saatanlikuks. Pole vale, et teatud tüüpi rasva saab seostada terviseprobleemide tekkega. Imelist tervenemist ja heaolu ei tasu oodata tööstuslikult modifitseeritud rasvast ja õlidest. Teaduslikult on küllaldaselt tõestatud ja rõhutatud, et transrasvad on mürgised ja seotud paljude krooniliste haigustega. Selle kõige juures jäetakse aga ütlemata, et inimese organism vajab hädasti häid rasvu. Nendest rasvadest üks on samuti saatanlikuks tunnistatud kolesterool.

“Huvitaval kombel ei vaja inimene praktiliselt üldse süsivesikuid, vaid saab läbi ajada minimaalse süsivesikukogusega, mida võib vastavalt vajadusele sünteesida maks. Kuid me ei pea pikalt vastu rasvata,” kirjutab Perlmutter “Jahupeas”. Meil ei lähe hästi külluslike süsivesikute kogustega isegi kui need ei sisalda gluteeni, on täisteratooted ja rikkad kiudainete poolest. Paljud arvavad et rasva söömine on sama, mis paks ol



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia.