Fabiaanlaste ühing (ingl Fabian Society) asutati Londonis 1884. aastal selleks, et „edendada võimu, rikkuse ja võimaluste suuremat võrdsust; luua kollektiivse tegevuse ja avaliku teenuse väärtust, vastutustundlik, salliv ja aktiivne demokraatia – märksõnadeks “kodakondsus, vabadus ja inimõigused” ning teostusviisiks “jätkusuutlik areng ja rahvusvaheline koostöö”.  Nimetus “fabianism” tuleneb Rooma väejuhi Fabius Cunctatori nimest. Fabianistide lõppeesmärk aga oli totalitaarne sotsialistlik maailmavalitsus,  mida reklaamiti üsna sama retoorikaga nagu tänane Maailma Majandusfoorum. Fabiaanlaste ühingu vapil on hunt lambanahas (vt kõrvalolevat pilti).

Fabiaanlased tahtsid algusest peale luua “sotsialistliku maailmavalitsuse”, mis oli ajastu sarnaste liikumiste eesmärk. Kuigi enamik sotsialistlikke rühmitusi nõudis otsest revolutsiooni, kasutasid fabianistid selle eesmärgi saavutamiseks järk-järgulist ja varjatud lähenemisviisi.

Fabiaanlaste üks suurkujusid oli kirjanik George Bernard Shaw

Trumpi valitsuse nõunik Jon B. Perdue on öelnud et fabiaanlaste ühingu logo, kilpkonn, esindas grupi kalduvust aeglasele, märkamatule üleminekule sotsialismile, samas kui selle vapp, “hunt lambanahas” esindas selle saavutamise eelistatud metoodikat.

Kui fabiaanlaste vapil on hunt lambanahas, mis viitab imbumisele nii eliiti kui ka töölisklassi, siis logol on kujutatud kilpkonna motoga “Kui ma löön, siis kõvasti”. 

Varaseid fabiaanlasi nagu utoopiline sotsialist Edward Carpenter, šoti poeet John Davidson, arst ja eugeenik Havelock Ellis ja kirjamees Edward R. Pease, peeti “viktoriaanlike visionääride eliidi” kehastajateks. Ellis oli tegelikult silmapaistev eugeenik ning (akadeemiline) ekspert homoseksuaalsuse ja seksuaalsete perverssuste alal.

Seltsi teiste kuulsate liikmete hulka kuulusid näitekirjanikud ja eugeenikud nagu nobelist George Bernard Shaw; teosoofid ja vabamüürlased nagu kirjanik ja ühiskonnategelane Annie Besant ja kristlikud sotsialistid nagu Charles Marson. See kirev seltskond seisis kuulsatest okultistidest nagu Jelena Blavatskaja ja kurikuulus Aleister Crowley vaid mõne sammu võrra eemal.