Foto: Youtube´i ekraanikuva + Canva.com

Veel mõni aastakümme tagasi tähendas hasartmäng enamasti kasiinot, hobuste võiduajamisi või lotopiletit. See oli tegevus, mille jaoks tuli teadlikult kuhugi minna. Tänapäeval piisab aga ühest telefonist taskus. Mõne sekundiga saab panustada jalgpallimängule, korvpalluri punktisummale, Oscarite võitjale või isegi sellele, mida mõni poliitik järgmisena ütleb. Hasartmängud ei ole enam nišimeelelahutus. Neist on saanud üks kiiremini kasvavaid majandusharusid, mille eesmärk pole mitte üksnes pakkuda põnevust, vaid muuta panustamine inimese igapäevaseks harjumuseks. Nagu ka koroona-või sõjapropagandaga, kasutatakse ka hasartmängude reklaamimiseks piirkonniti kohalikke popmuusikuid ja teisi “staare”.

Artiklis uurime, kuidas muutus USA ja ka Eesti viimaste aastatega riigiks, kus online-kasiinode reklaam on peaaegu sama nähtav kui mobiilside või toidupoodide reklaam?

Ameerika Ühendriikides hinnatakse, et umbes veerand täiskasvanutest mängib hasartmänge iga päev. Aastas tehakse sadu miljardeid dollareid väärt panuseid ning selle kasvuga kaasneb järjest rohkem tõsiseid ühiskondlikke probleeme.

Miljonid inimesed kannatavad hasartmängusõltuvuse all või on sellele väga lähedal. Uuringud on leidnud, et piirkondades, kus spordiennustused legaliseeriti, kasvasid märgatavalt pankrotid ning suurenes abi otsivate hasartmängusõltlaste arv. Samuti on probleemsetel mängijatel kõrgem depressiooni, perevägivalla, töö kaotamise ja isegi enesetapu risk.

See ei tähenda, et iga panus viiks sõltuvuseni. Paljud inimesed ostavad aeg-ajalt lotopileti või mängivad sõpradega pokkerit ilma tõsiste tagajärgedeta. Probleem peitub hoopis selles, kuidas kogu tööstus on üles ehitatud – eesmärgiga panna inimesed mängima üha sagedamini ja üha suuremate summadega.

The Lancet leidis, et mängurid jäävad sagedamini hätta hüpoteegimaksetega, kaotavad töö, kogevad depressiooni ja suitsiidsust”

Selle peamised järeldused olid:

• probleemsetel mängijatel esineb oluliselt rohkem finantsraskusi;
• sagedasemad on võlgnevused, sealhulgas eluasemelaenude ja arvete maksmisel;
• suurem risk töötuks jääda;
• suurem perevägivalla risk;
• kõrgem depressiooni ja ärevuse esinemissagedus;
• märkimisväärselt kõrgem suitsiidimõtete ja suitsiidikatsete risk.

Need väited on kooskõlas ka mitme registriuuringu ja süstemaatilise ülevaatega. Näiteks Norra registriuuring leidis, et hasartmängusõltuvusega patsientidel oli enesetapp kõige sagedasem surmapõhjus, moodustades veerandi kõigist surmadest selles grupis.

Bristoli ülikooli teadlaste 2025. aastal avaldatud uuring leidis, et “20-aastastel probleemsetel mänguritel oli neli korda suurem suitsiidikatse risk”. Uuringus kasutati kuulsat Children of the 90s (ALSPAC) andmestikku, kus jälgiti tuhandeid noori aastaid.

2018. aasta muutis kogu mängu

Ameerikas toimus murrang 2018. aastal, kui USA ülemkohus tühistas aastakümneid kehtinud piirangud spordiennustustele. Kui varem tuli panustamiseks enamasti minna Las Vegasesse või mõnda teise kasiinokeskusesse, siis nüüd kolis kogu tegevus nutitelefoni. Mõne aastaga legaliseeris enamik osariike internetipõhised spordiennustused. See muutis hasartmängud igapäevaseks tegevuseks.

Enam ei panustata ainult sellele, kumb meeskond võidab. Ennustada saab praktiliselt kõike – kui palju sööte annab üks mängija, mitu punkti viskab korvpallur, mitu jardi jookseb ameerika jalgpallur või isegi üksikuid mängusündmusi reaalajas. Seda saadab pidev reklaam, mis loob mulje, et võitmine on lihtne ning iga spordifänn omab justkui erilist eelist.