Kas koristajad ja prügivedajad on ühiskonnale tähtsamad kui pankurid? Seda väidavad Briti majandusteadlased, seljatades levinud tõekspidamise, et palju teenivad need, kes ka palju panustavad. New Economics Foundationi* uuringu** kohaselt loovad kõige vähem väärtust aga maksunõustajad.

Koristajad: ei mingit seost palga ja ühiskondliku panuse vahel

Uuringu kohaselt on pankurite töö ühiskonnale ebavajalik, iga teenitud naela pealt lähevad nad ühiskonnale maksama 7. Veelgi enam nihkub tasakaal paigast maksunõustajatega: see, kui nõustaja teenib ühiskonnale 1 naela, läheb ühiskonnale maksma 47 naela (55 eurot). Reklaamiagentuuride juhid näiteks “hävitavad“ iga teenitud naelaga 11 euro väärtuses ühiskondlikke väärtusi.

Koristaja haiglas aga pakub ühiskonnale hulga enam väärtust kui tipp-pankur finantsvaldkonnas. “Iga naela eest, mis me neile maksame, genereerivad nemad enam kui 10 naela eest sotsiaalseid väärtusi,“ kirjutavad uuringu autorid. Ühiskondlikku tunnustust nad oma töö eest aga ei pälvi ning palgad on väga madalad.

Prügivedajad on keskkonnale kasulikud

Mitmete madalapalgaliste töökohtade puhul on tööl positiivne mõju ning rahalised kulud väiksed. Prügivedajate suhe sissetuleku ning ühiskondliku väärtuse loomise vahel on ühest kaheteistkümneni. Taastöötlemise kaudu aitavad nad vähendada CO2-kvoote ning piirata toorainete kasutust. Hästi makstud pankurid seevastu aga võinuks tekitada oma läbikukkunud spekulatsioonidega suurt majanduslikku kahju.

Lastekasvatuses teenitakse naelasest sissetulekust täiendavat tulu kuni 9,5 naela (11 eurot), sest vanemad töötavad jätkuvalt, lapsed saavad aga heade hoidjate ja koolitajate käest stiimulit õppimiseks ning nii toetatakse nende arengut.

Mida annab tugev rahaline stiimul üldsusele?

On järelikult lihtsalt vale, et kõrge palgaga kaasneb ka ühiskondlik panus. Uuringu autorid kirjutavad, et see sagedasti heakskiidetud vahekord kõrge finantsilise stiimuli ning väljamaksetega üldisele heaolule tuleks küsimuse alla seada.

* New Economics Foundation (NEF) on Briti sõltumatu mõttevabrik, mille spetsialistid tegelevad sotsiaalsete ning jätkusuutliku majanduse küsimustega. Aastal 2006 tutvustasid nad indeksit, millega saaks riigi majanduslikku edu mõõta. Happy Planet Index (HPI)  ei arvesta vaid numbritega, vaid uurib, kas inimesed mingis riigis ka tegelikult õnnelikud on.

** Uuring on pärit aastast 2009, kuid selle tulemused ei ole vähem olulised ka täna.

Allikad: Der Spiegel, BBC

Foto: assetcoop.com

Toimetas Ksenia Kask