Tuleviku ametid: ärge õpetage oma lastele koodikirjutamist. Õpetage suhtlemist!

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

13. november 2019 kell 13:02



“Tulevikuameteid veel ei eksisteeri, kuid teame, et nendes läheb vaja tõsiseid sotsiaalseid oskusi,” mõtiskleb Mediumis kirjanik ja lektor Greg Satell. “Haridus peaks sind ette valmistama tulevikuks. Traditsiooniliselt on see tähendanud teatud faktide ja oskuste omandamist. Tänapäeval on õppekavade fookus muutunud ning läinud palju globaalsemasse ja digitaalsemasse maailma ning õpilased tegelevad selliste õppeainetega nagu kultuuriajalugu, arvutikasutamise põhitõed ning koodi kirjutamine.”

 

Jah, meie lapsed seisavad tulevikus silmitsi hoopis teistsuguste väljakutsetega kui meie põlvkond omal ajal. Suur osa sellest, mida tüüpiline õpilane praegu koolis õpib, ei ole tema keskkooli lõpetamise ajaks enam oluline. Oxfordi ülikool viis läbi uuringu ning leidis, et 47 protsenti tänapäeva tööturul pakutavatest töödest on 20 aasta pärast kadunud.

Järgnevate aastakümnete jooksul ei pea enam suur osa sellest, mida me tänapäeva maailma kohta “teame”, enam paika. Tulevikuarvutid ei ole enam digitaalsed. Tarkvarakoodid ise on kadumas või vähemasti tähtsust kaotamas. Paljud nendest töökohtadest, mida tänapäeval headeks peetakse, on tulevikus automatiseeritud või väärtuselt devalveerunud. Peame mõtlema järele, kuidas oma lapsi tulevikuks ette valmistame.

 

Süsteemide mõistmine

Suurem osa koolis õpitud ainetest olid staatilised. Kaks pluss kaks on alati neli. Teatud teemade käsitlus on kohast sõltuvalt muutunud ning aja jooksul arenenud, kuid meile õpetatakse, et maailm põhineb teatud faktidel ning meid hinnati vastavalt sellele, kui hästi me neid fakte teadsime.

Kuid teaduse ja tehnoloogia muutustele orienteeritud teadlane Samuel Arbesman on juhtinud tähelepanu sellele, et faktidel on aegumiskuupäev. Mida intensiivsemaks muutub faktide kuhjumine, seda lühemaks muutub ka faktide paikapidavuse aeg. Näiteks kui me õppisime koolis programmeerimist, oli kasutusel BASIC, tänapäeval valdavalt enam mitte kasutuses olev keel. See on asendunud tänapäeval populaarseima Python’iga, mis kümne aasta pärast on suure tõenäosusega samuti unustatud.

Ka arvutid ise on tulevikus teistsugused ega põhine enam niivõrd nullidest ja ühtedest koosnevast digitaalsel koodil ning tugineb rohkem kvantseadustele ning inimajule. Tõenäoliselt hoiame aina vähem informatsiooni kettal ning rohkem DNA-s. Pole mingit võimalust lastele nende asjade toimivust õpetada, sest mitte keegi, isegi eksperdid, ei ole selles veel päris kindlad.

Tänapäeva lapsed peaksid vähem õppima olevikus olulisi asju ning rohkem neid süsteeme, millel hakkavad põhinema tuleviku tehnoloogiad, näiteks kvantmehaanika, geneetika ning koodi loogika. Majandusteadlased on järjekindlalt avastanud, et rutiinsed tööd on need, mis kõige tõenäolisemalt automatiseeritakse. Parim viis tulevikuks valmistuda, on arendada endas oskus õppida ja kohanduda.

 

Rakendades empaatiat ja disainioskusi

Kuigi masinad võtavad aina enam üle mitmeid olulisi ülesandeid, nagu näiteks meditsiinianalüüsid ja juriidiline töö, on mõned asjad, mida masinad kunagi tegema ei hakka. Arvuti ei koge kunagi murtud südant ega ole tunnistajaks oma lapse sünnile. Seega on väga ebatõenäoline, kui mitte öelda võimatu, et masin saab kunagi inimesega suhestuda sellel samal tasemel, nagu inimene ise seda teeb. Säärane empaatia puudumine muudab masinate jaoks keeruliseks niisuguste toodete ja protsesside disainimise, mis inimeste jaoks naudingut ja praktilisust suurendavad. Seega on disainioskused tõenäoliselt tulevikus vähemalt paari aastakümne jooksul jätkuvalt nõudluses, samal ajal kui baastootmine ja analüütilised protsessid aina rohkem automatiseeritakse.

Me oleme juba näinud seda protsessi Internetiga, mille algusaegadel oli tegemist ääretult tehnilise valdkonnaga. Kodulehe ülesehitamiseks pidi olema hulgaliselt vastavaid oskusi. Seevastu on tänapäeval kodulehe ülesseadmine midagi niisugust, millega saab hakkama ka intelligentsem keskkooli õpilane ning palju selle väärtusest on koondunud näiteks kasutajasõbralikule disainile.

Tehisintellekti ja virtuaalreaalsuse tõusuga muutuvad meie kogemused tehnoloogia valdkonnas palju kaasakiskuvamaks ning see tõstab vajadust hea disaini järele. Näiteks, vestlusanalüütikud (jah, see on päris töökoht) teevad disaineritega koostööd selleks, et luua hääled vestlusintellektide jaoks. Veelgi enam, virtuaalreaalsus saab olema selgelt kordades disainikesksem kui video on kunagi olnud.

 

Oskus kommunikeerida keerulisi ideid

Hariduses on viimasel ajal pandud suurt rõhku teadusele, tehnoloogiale, inseneriteadusele ja matemaatikale ning nende valdkondade pädevus on tänapäeva õpilaste jaoks kahtlemata oluline kas või selleks, et mõista nende ümber olevat maailma. Kuid paljud nende valdkondade eriala lõpetajad avastavad, et nendel on raske tööturul oma kohta leida. Samal ajal on au sisse tõusmas oskus ideid efektiivselt kommunikeerida.

Võtame näiteks Amazoni, mis on kõige innovatiivsem ja tehniliselt kasumlikum organisatsioon tervel planeedil. Kuid selle edu võti seisneb kirjutamisoskuses. Kogu ettevõte suhtub kommunikatsiooni niivõrd fanaatiliselt, et heade kirjutamisoskuste väljaarendamine on selles ettevõttes karjääri loomiseks hädavajalik.

Mõelgem korraks Amazoni ärimudeli peale ning saab üsna selgeks, miks see nii on. Tõepoolest, seal töötavad ääretult pädevad insenerid. Aga selleks, et luua tasemel toodet, teevad need inimesed tihedat koostööd näiteks disainerite, turundajate, ettevõtete arendajatega. Et kogu seda aktiivsust koordineerida ning hoida kõiki fookus spetsiifilise ja kvaliteetse kogemuse loomisel, peab omavaheline suhtlus olema selge ja ühtne. Seega, kuigi niisuguste tehniliste erialade õppimine, nagu matemaatika ja teadus, on alati hea mõte, on sama oluline pöörata tähelepanu ka suhtlemise kunstile, kirjandusele, ajaloole ning filosoofiale.

 

Koos- ning meeskonnatöö

Traditsiooniliselt on koolitöö põhinenud individuaalsel saavutusel. Kasvades pidime tegema kodutöid, tulema kohale valmistunult ning ilma kõrvalise abita testi sooritama. Kui sa oma sõbra tööd piilusid, nimetati seda mahategemiseks ning järgnes pahandus. See õpetas meid vastutama omaenda võimete ja saavutuste eest.

Kuid mõtleme hetkeks sellele, kuidas on töö olemus ajas muutunud ning seda isegi tehnilistel aladel. Aastal 1920 olid enamik teadustööd kirjutatud üksikute autorite poolt; aastaks 1950 muutus kaasautorlus normiks. Tänapäeval on ühel tööl neli korda sama palju autoreid kui vanasti ning tehtav töö on palju interdistsiplinaarsem ja seda tehakse palju suuremate vahemaade tagant kui kui varem.

Pange tähele: suure väärtusega tööd tehakse tänapäeval meeskonnas ning see trend aina kasvab, mida rohkem töid automatiseeritakse. Tuleviku töökohad ei sõltu enam niivõrd faktide tundmisest või numbrite kallal ragistamisest, vaid inimeste koostööst teineteisega, et luua masinate jaoks disaini. Koostööst saab aina suurem konkurentsieelis.

Nendel põhjustel peamegi pöörama tähelepanu mitte ainult sellele, kuidas meie lapsed teevad tööd ning nende akadeemilistele saavutustele, vaid ka sellele, kuidas nad mängivad, lahendavad konflikte ning panevad enda ümber olevad inimesed kogema kindlustunnet. Kognitiivsete oskuste väärtused on muutunud ning läinud üle sotsiaalsetele oskustele. Kuna lapsed saavad järjest enam keerulisi aineid õppida tehnoloogia abiga, võib vaat et kõige olulisemaks tunniks saada hoopiski vahetund.

Võib-olla on kõige olulisem olla iseenda vastu aus ning leppida asjaoluga, et meie laste haridus ei saa, ega peagi, olema peegeldus meie enda omast. Maailm, millega nemad silmitsi seisavad, saab olema palju keerulisem.

 

Greg Satell

 

Allikas: Medium

Foto: Pixabay

 

Tõlkis Janne Ark

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

BITCOIN CASH (BCH)
qp0gdarh8xtte8fygj2ehrud7h4gsugzeqlmamcx3s

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6

Telegrami artiklite mujal avaldamise tingimused.