Foto: Tara Winstead / Pexels

Peagi on saabumas — ja mõnede asjatundjate hinnangul juba saabunud — päev, mil tehisintellektid hakkavad leiutama asju, mida nende inimestest loojad leiutada ei suuda. Uus-Lõuna-Walesi ülikooli (UNSW) ekspertide osutusel ei suuda seadused sellise tehnilise arenguga veel sammu pidada.

Nüüdisajal pole enam üllatav näha uusi leiutisi, mis mingil moel tehisintellekti rakendavad või sellest kasu saavad, kuid kuidas peaks käituma leiutistega, mille tehisintellekt on välja mõelnud, küsib UNSW meediajuht Lachlan Gilbert tehnikauudiste portaalis TechXplore. Kas patent tuleks sellisel juhul omistada tehisintellektile?

Need on probleemid, millega kogu maailma seadusetegijad silmitsi seisavad — ja mis võivad muutuda pakiliseks nüüd, kus patendiseadused peavad toime tulema poolehoidjate väitel ainsa tehisintellekti-süsteemi leiutajana käsitleva kaasuse esmakordse lahendamisega.

Teadusajakirjas Nature hiljuti avaldatud kommentaaris arutlevad kaks UNSW Sydney juhtivat akadeemikut selle üle, mida võib kaasa tuua patentide omistamine tehisintellektile.

Intellektuaalomandiõiguse spetsialist aseprofessor Alexandra George ja tehisintellekti-ekspert professor Toby Walsh väidavad, et praegu kehtivad patendiseadused pole selliste juhtumite menetlemiseks piisavad ning et seadusandjatel tuleb seetõttu muuta intellektuaalset omandit ja patente käsitlevaid seaduseid, mis on sadu aastaid muutumatutel eeldustel toiminud.

Arutlusalune juhtum puudutab USA-s tegutseva tehisintellekti-ettevõtte Imagination Engines presidendi ja tegevjuhi dr Stephen Thaleri loodud masinat nimetusega DABUS (ingl Device for the Autonomous Bootstrapping of Unified Sentience — „ühendatud teadlikkuse autonoomse bootstrap-töötlemise seade”). Dr Thaleri väitel on DABUS leiutanud kaks toodet — fraktaalse pinnaga toidukarbi, mis võimaldab paremat isolatsiooni ja virnastamist, ja hädaolukorras tähelepanu äratamiseks vilkuva valgusti.

Hetkeks paistis, et Austraalias võidaksegi DABUS leiutiste autoriks tunnistada, kuna mullu juulis võttis sealne kohus vastu dr Thaleri apellatsioonikaebuse Austraalia intellektuaalomandi reguleerimise ametkonna vastu viis kuud varem esitatud patenditaotluse tagasilükkamise asjus. Kuid pärast seda, kui patendiõiguse volinik kaebas otsuse edasi Austraalia ülemkohtusse, rahuldas viieliikmeline kohus kaebuse, nõustudes volinikuga, kelle hinnangul ei saa tehisintellekti-süsteemi leiutajaks nimetada.

Aseprofessor George’i osutusel tekitab DABUSe nimetamine kahe leiutise patendi omanikuks otsekohe probleeme olemasolevate seadustega, mis on seni võimaldanud patendiomanikeks pidada vaid inimesi või inimestest koosnevaid ühendusi.

“Isegi kui me nõustume, et tehisintellekti-süsteem on tõeline leiutaja, tekib kohe küsimus omandiõiguse teemal. Kuidas tuvastada patendi omanik? Omanik peab olema juriidiline isik, kuid tehisintellekte juriidilisteks isikuteks ei tunnistata,“ märkis George.

Intellektuaalomandit puudutavas seadusandluses on omandiõigusel kriitiline roll. Ilma selleta kaoks suurem osa motivatsioonist uute leiutiste tegelikkuseks muutmisesse investeerida.

“Teine tehisintellektide loodud leiutisi puudutav omandiõigusega seonduv küsimus on, et isegi kui omandiõigust oleks võimalik siirdada leiutajast tehisintellektilt tõelisele isikule, siis kas selleks on tehisintellekti algse tarkvara looja? Või isik, kes on tehisintellekti ostnud ja õpetanud konkreetseid ülesandeid täitma? Või hoopis inimesed, kellele kuuluvaid autoriõigustega kaitstud teabematerjale tehisintellektile selle väljaõpetamiseks sisestati?“ küsib aseprofessor George.

Põhjused on ilmselged

Professor Walshi osutusel muudab tehisintellekti-süsteemid inimestest nii erinevaks nende võime omandada ja talletada väga palju rohkem informatsiooni kui ükski ekspert iial suudaks. Üks leiutiste loomise ja patentide pälvimise nõudeid on, et patenteeritav toode või idee peab olema uudne, mitte ilmne, ja pealeselle kasulik.

“Seadustesse on sisse kirjutatud teatud eeldused, mille kohaselt ei tohiks leiutis kujutada endast lahendust, mis on valdkonnas pädeva inimese jaoks ilmselge,“ märkis Walsh. “Ent see, mis on ilmne tehisintellekti jaoks, ei pruugi olla ilmne inimese jaoks, kuna tehisintellekt võib olla läbi sõelunud kõik konkreetse teema kohta olemas olevad inimteadmised. Seda on rohkem kui ükski inimene iial suudaks, mis aga muudab selle olemust, mida üldse saab pidada ilmseks.“

Prof Walshi osutusel pole see esimene kord, kus tehisintellekt on uute leiutiste loomisel olulist rolli etendanud. 2019. aastal loodi uus, ravimiresistentsete bakterite suhtes tõhusalt toimiv antibiootikum halitsiin, mille leidmiseks rakendati tehisintellekti-põhist nn sügavõpet (ingl deep learning).

“Algselt oli halitsiin mõeldud diabeedi ravimiseks,“ selgitas Walsh. “Selle tõhususe bakteritevastase antibiootikumina avastas alles tehisintellekt, millele oli tehtud ülesandeks uurida potentsiaalselt täiendavate antibiootiliste omadustega ravimite tohutusuurt andmekogu. Seega on antud avastuse juures roll nii inimestel kui ka masinal.“

Prof Walsh nentis, et DABUSe juhtumi puhul pole päris selge, kas süsteem ikka on leiutise tõeline autor, kuna dr Thaler oli sellele töötamiseks kehtestanud piiravad parameetrid.

“Dr Thaleri osalus nende leiutiste loomises on suur — esmalt püstitas ta ülesande, seejärel juhtis lahenduse leidmise protsessi ja viimaks tõlgendas tulemusi,“ märkis Walsh. “Kuid kindlasti on fakt, et ilma süsteemi abita poleks neid leiutisi leiutatud.“

Seadused vajavad muutmist

Mõlemad autorid leiavad, et patendiõigusega tegelevad ametkonnad kogu maailmaks peaksid nüüdisajastama juriidilisi struktuure, mille abil saaks tuvastada, kas intellektuaalomandi kaitse võiks laieneda tehisintellektidele. Nad soovitavad kehtestada uut sui generis -tüüpi (s.t ainulaadse) intellektuaalomandi seaduse, millele nad on omistanud nimetuse “AI-IP“ ja mis peaks olema kohandatud spetsiaalselt tehisintellektide loomingulisusega seonduvate juhtumite menetlemiseks. Autorite hinnangul oleks selline lähenemine tõhusam kui püüe olemasolevaid patendiseaduseid tehisintellektide loomingulisusega arvestama panna.

Tehisintellekti ja patendiseadusega seonduvaid juriidilisi küsimusi analüüsinud autorid loodavad järgmiseks vastata hulgale tehnilistele küsimustele teemal, kuidas tehisintellektid tulevikus leiutama hakkavad.

Dr Thaler on DABUSe kaasusega seoses taotlenud Austraalia ülemkohtult edasikaebamiseks erivolitust. Seni pole teada, kas ülemkohus nõustub kohtuasja edasi menetlema. Samal ajal jätkuvad sama kaasusega seonduvad kohtuasjad mitmel pool mujal maailmas.

Allikas: TechXplore

Tõlkis ja toimetas Allar Pajuste