USA-s alustas tööd maailma suurim päikeseenergiajaam

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

19. veebruar 2014 kell 14:45



ku-xlargedip13. veebruaril alustas tööd Ivanpahi päikeseenergiajaam, mida on nimetatud maailma suurimaks päikesesoojuselektrijaamaks. Jaam ehitati California ja Nevada osariikide piiril asuvasse Mojave kõrbesse, 14,2-ruutkilomeetrisele alale. Kogu projekt maksis 2,2 miljardit dollarit ning selle ehitamiseks kulus üle kolme aasta. Ivanpahi elektrijaama arendas välja BrightSource Energy ja sellesse investeerisid NRG Energy ja Google.

 

Ivanpahi süsteem koosneb 300 000 arvutitega juhitavast peeglist, mis on umbes 2 meetrit kõrged ning 3 meetrit laiad. Päikese-soojuselektrijaama tööpõhimõte on lihtne: peegleid suunatakse nii, et need koondaksid päikesekiiri 140-meetriste tornide tippu. Seal kuumutavad kiired vett, tootes kõrge rõhu ja temperatuuri all auru, mis paneb tööle turbiinid, mis toodavad elektrit.

Ivanpahi jaama koguvõimsus on 392 megavatti, millega loodetakse varustada 140 000 majapidamist. Sama võimas fossiilkütustel töötav elektrijaam saastaks sama koguse elektri tootmiseks keskkonda 400 000 tonni süsinikdioksiidiga aastas. See tähendab, et Ivanpahi jaama keskkonnasäästlikus on võrreldav 72 000 sõiduki eemaldamisega maailma teedelt.

 

Ivanpah kui moodsaim päikeseenergiapark

BrightSource Enegry sõnul on Ivanpahi jaamal teiste päikeseenergiat kasutavate jaamade ees mitmeid eeliseid. See on kujundatud nii, et võtab enda alla vähem maad kui teised päikese-soojuselektrijaamad. Samuti on rõhku pandud vee säästmisele. Selleks kasutatakse auru kondenseerimiseks õhku, mitte vett, ja selline samm vähendab jaama veekasutust 95% võrra. Kogu auru tootmistsükkel on ümbertöötlemisel põhinev, mis tähendab, et kogu vesi läheb pidevalt uuesti ringlusesse.

Rangelt on järgitud ka keskkondlikke mõjusid: betoonist on valmistatud vaid jaama vundament, peeglid on sisestatud otse maasse, võimaldades olemasoleval taimestikul elektrijaamaga koos eksisteerida. Samuti seati ettevõtte poolt tingimus, et projekti tööjõud oleks kohalik: tööd pakuti üle 2100 ehitustöölisele ning püsiva töökoha jaama korrashoidmiseks said 86 inimest.

ku-xlarge 1

Ivanpahi probleemid

Ivanpahi jaama puudusteks fotogalvaanilise (ehk päikesepatareidega) elektrijaama ees on suurema maa-ala nõue. Kui päikesepatareisid saab panna isegi majade katustele, siis päikese-soojusenergia tehnoloogia töötab vaid suuremõõtmeliselt ning kindlates asukohtades. Lisaks vajavad need lisainfrastruktuuri, millega toimetada elektrit linnadesse, mis seda kasutavad. Ivanpahi ehitamine oli ka kallim kui sama suure fotogalvaanilise jaama rajamine, sest konkurentsi tõttu taastuvenergiaturul  on päikesetehnoloogia hinnad langemas. Ivanpahi pooldajad loodavad, et  jaam aitab viia ka päikese-soojustehnoloogia hinda allapoole.

Ivanpahi jaama üle on väljendanud muret ka keskkonnakaitsjad, kes kardavad, et jaam võib ohustada kõrbe ökosüsteemi ning tornide kuumad õhuvood võivad vigastada linde. 2011. aastal tuli projekt isegi peatada, kui avastati, et ehitusalal on suur kõrbekilpkonnade populatsioon. Nüüdseks on leitud jaama aladelt ka surnud linde – nii pääsukesi kui ka kotkaid –, kes on tõenäoliselt hukkunud peeglitega kokkupõrkamise või kuuma auruga kõrvetada saamise tagajärjel.

California energiakomisjoni aruande kohaselt ei kaalu jaama negatiivsed mõjud keskkonnale siiksi üles fossiilkütuste kasutamise tagajärgi. California osariigis läbiviidud rahvaküsitluse järgi pooldas üle 75% vastanutest kõrbealade kasutamist taastuvenergia tootmiseks.

ku-xlarge 2

 

Päikeseenergia tulevik

Maailmas on teatatud plaanidest rajada veel suuremaid päikese-soojuselektrijaamu: Hiina plaanib ehitada jaama, mis suudab toota 2000 megavatti elektrit ja USA loodab saada hakkama kaks korda võimsamate jaamade ehitamisega.

Kuigi päikesetehnoloogia muutuvad üha odavamaks, on USA-s siiski rahaliselt tulusam ehitada maagaasil töötavaid jaamu. Probleemiks on ka see, et riiklikud toetused Ivanpahi-laadsete projektide jaoks on ammendunud  ja BrightSource teatas juba eelmisel aastal, et keskendub edaspidi rohkem USA-välistele turgudele.

Ivanpahi jaam ajendab maailma rajama rohkem sarnaseid projekte ning langetama selleks vajaliku tehnoloogia hinda. Samuti on päikeseenergia kogumas üha rohkem ka poliitilist toetust: Californias vastu võetud uute seaduste järgi peavad osariigi ühishüvedega (näiteks infrastruktuur) tegelevad organisatsioonid saama ühe kolmandiku oma elektrist taastuvatest energiaallikatest.

Vaata fotosid ka siit.

 

Allikad: Gizmodo, Ivanpah, Smithsonian, PolicyMic

Fotod: Gilles Mingasson/Getty Images

 

Toimetas Marlen Laanep