Eigg – maailma kõige rohelisem saar

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

24. märts 2014 kell 13:08



800px-Eigg_wind_turbinesŠotimaa looderanniku lähedal asub 31 ruutkilomeetri suurune Eiggi saar, mis on saanud endale tiitli “maailma kõige rohelisem saar”. Selle all ei mõelda aga mitte sealset loodust, vaid kohaliku kogukonna eluviisi. Nimelt on saare elanikud juba aastaid pingutanud selle nimel, et olla energeetiliselt täielikult isemajandavad ning võimalikult keskkonnasäästlikud.

 

Eiggi saare elanikud on energeetilise isemajandamise nimel edendanud taastuvenergia tootmist ja piiranud elektritarbimist. Majapidamised kasutavad elektrit 5 kW/h päevas ning ärid 10. Kui aga saarel on olukord, kus elektrit toodetakse vähem (näiteks tuulevaiksema ilma tõttu), edastatakse elanikele spetsiaalsete valgusfooridega palve kasutada elektrit võimalikult vähe. Kokkuhoidva kogukonna tõttu järgib enamus inimestest neid palveid ning nii jätkub kogu aeg kõigile elektrit. Eiggi saar kasutab nii hüdro-, tuule- kui ka päikeseenergiat ja saare ametnike sõnul saavad nad 85–90% oma elektrist taastuvenergia allikatest.

 

Küllaga taastuvenergia allikaid

Eiggi elektrisüsteemi rahastas Euroopa Liit ja riiklikud asutused ning see pandi tööle 2008. aastal. Enne seda said saare elanikud elektrit diislil töötavatest generaatoritest, mis olid lärmakad, saastavad ning kallid, sest neid tuli maismaalt kohale transportida. 1970-ndatel Eiggile kolinud Fyffe rääkis Al Jazeerale, et diiselgeneraatorite ajal tuli väga ettevaatlikult oma elektrikulusid arvestada – enamasti töötas generaator vaid paar tundi päevas, ülejäänud ajal elektrit lihtsalt polnud.

Kuna Eiggi elektrisüsteem on Suurbritannia riiklikust võrgustikust iseseisev, ei saa saare elanikud luua suurte elektrifirmadega tulusaid tehinguid ning seega on seal elektri hind pisut kallim. Elanikud ise hinnavahe üle ei kurda – elekter on praegu siiski odavam kui diiselgeneraatorite ajal.

Taastuvenergia allikaid leidub saarel küllaga, sest asupaik Atlandi ookeani ääres annab Eiggile küllaga vihma, tuult ja kohati ka päikest. Kui ilm tekitab olukorra, kus saarel toodetakse rohkem elektrit kui tarbitakse, kasutatakse liigset elektrit avalike kohtade tasuta kütmiseks. Nendeks on kaks kirikut, kogukonna keskus, pood ja kohvik. Paljud elanikud kasutavad ka isiklikke rohelise energia allikaid ning lülituvad ümber saare üldisesse võrku siis, kui ilm ei võimalda neil vaid enda allikatest ära elada.

 

Saar kuulub kohalikele

Elanike sõnul on üheks Eiggi saare tõhusa majandamise põhjuseks eelkõige asjaolu, et kohalikud inimesed omavad kogu saart. Eiggi saar kuulus sajandeid maaomanikele, kellel endal saarega sidet polnud ja kelle tõttu ei saadud saarel vajalikke arendusi läbi viia. 1997. aastal kogusid Eiggi elanikud ligi 2,5 miljonit dollarit, et osta toonase maaomaniku käest kogu saar ära, tehes Šotimaal ajalugu. Selline samm andis saare elanikele kauaoodatud võimu kohalike probleemide lahendamise üle ning nende pingutused hakkasid üsna kiiresti vilja kandma. Uuendustega loodi mitmeid töökohti, mis tõid saarele juurde ka elanikkonda.

Eiggi saare elanike sõnul on nende elukoha keskkonnasõbralikumaks muutumise plaanis kolm punkti: CO2 emissioonide vähendamine fossiilkütuste minimaalse kasutamisega, energiasäästlikkus ja inimeste harimine. Kodude kütmiseks kasutati vanasti peamiselt sütt, kuid nüüd on see saasteainete vähendamiseks asendatud puiduga. Saare elanike sõnul toodab see praktiliselt sama palju energiat, kuid on odavam ja puhtam.

Elanike sõnul on oluline teha koos väikesi samme, sest vaid nii sünnivad suured muudatused. Nad leiavad, et Eiggi saare edu tuleb sellest, et elanikud otsustasid ühiselt kasutada vähem elektrit, toota energiat “rohelisel” teel, soojustada korralikult oma majasid, kasutada võimalikult palju biolagunevaid materjale, kompostida biojäätmeid, keerata termostaate kasvõi ühe kraadi võrra madalamaks ja kasvatada ise toitu. Samuti on oluline elanike komitee, mis kindlustab selle, et kõigi ideesid võetakse kuulda – just sealt sai alguse ka idee iseseisvast taastuvenergiale toetuvast elektrivõrgust. Komitee liikmeks saavad kõik, kes on Eiggil elanud üle kuue kuu.

 

Autode jagamise klubid

Saarel liikumine toimub suvekuudel enamasti jalgsi või jalgrattaga, kuid külmematel perioodidel tuleb elanikel olla loomingulisem. Selleks on loodud Eiggi saare autode jagamise klubi ja ühistransport (mis töötab praamis kasutatud puulaastude õlist tehtud biokütusel). Elanikud ise soovivad tulevikus kasutada saarel elektriautosid ning luua autode jagamise klubisid, mis ühendaks ka lähedalasuvate väikesaarte elanikke kui nad soovivad maismaal käia.

Eiggi elanikud on väga rahul kogukonna hiljutiste saavutuste ja arenguga, kuid leiavad, et see on võimalik vaid väikeses kogukonnas. Sama taktika ei oleks nende meelest nii tõhus suuremas linnas, maakonnas või alevis, kus on liiga palju inimesi. Ometi rõhutavad nad, et muutused saavad alguse enesest ning koostöö viib suurte tulemusteni. Nad kutsuvad üles inimesi üle maailma muutma oma eluviisi, et elada loodusega rohkem kooskõlas. Tänapäeval peaks see olema lihtne, sest meil on olemas asjakohane meelsus ja tehnoloogia, et loobuda keskkonda hävitavatest aegunud tavadest.

 

Allikad: Al Jazeera, Islands Going Green

Foto: Wikimedia Commons / W. L. Tarbert

 

Toimetas Marlen Laanep