Foto: Pexels / Pavel Danilyuk

Oma last esimest korda näha on müstiline tunne. See esimene kokkupuude toimub sageli tänu ultrahelile, mille tehnoloogia annab tänapäeval inimestele aina täpsema ülevaate lootest. Kuid tehnoloogia areng, millega pildid muutuvad selgemaks ja kolmemõõtmelisemaks, toob kaasa selle, et üha rohkem naisi läheb ka nn mälestuseks tehtud ultraheliuuringutele. Tänapäeval on eriti läänemaailmas üpris tavaline nähtus, et kui naine on rase, siis tehakse ka ultraheli, et uurida lapse seisundit. Aga kas need konkreetsed masinad, mis inimkeha oma “ultrasilmadega” läbi uurivad, on ikka tervisele täiesti ohutud? Lastele öeldakse, et akvaariumi klaasil ei tohi koputada, sest kuigi see on inimesele nõrk heli, võib see kalade jaoks olla häirivalt vali müra. Kuigi ultrahelisuuringuid peetakse ohutuks ja neid tehakse massiliselt, siis mitmed teaduslikud tõendid viitavad sellele, et raseduse ajal tehtud ultraheliuuring jätab oma jälje.

FDA (USA toidu- ja ravimiamet) kirjutab:

Ultraheliga pildistamine (sonograafia) kasutab keha sisemuse vaatamiseks kõrgsageduslikke helilaineid.

(-)

Ultraheliuuringus asetatakse andur (sond) otse nahale või kehaavasse. Nahale kantakse õhuke kiht geeli, nii et ultrahelilained kanduvad muundurist läbi geeli kehasse.

(-)

Ultraheliuuringut on kasutatud üle 20 aasta ja sellel on täiesti ohutu protseduur, mis põhineb mitteioniseerival kiirgusel – seega ei kaasne sellega samu riske kui röntgenikiirguse või muud tüüpi pildistamissüsteemidega, mis kasutavad ioniseerivat kiirgust.

Oh, milline kergendus!

Aga samas väidab FDA: