Neurolingvistilise programmeerimise mõju inimorganismile ja uued ravivõimalused

3. juuli 2015 kell 17:29



pjotrJärgnev artikkel on koostatud idanaabrite eksperimentaalmeditsiini ja füüsika instituudi materjalide alusel. Jutt käib nüüdisaegse teaduse kõige tõsisematest uurimustest eesliiniteadlaste esituses, sõna saab bioloogiateaduste doktor Pjotr Garajev, kes on Venemaa meditsiinitehnika teaduste akadeemik, New Yorgi Teaduste Akadeemia liige ja lainegeneetika rajaja. Artikkel on autori sõnul suunatud eelkõige noortele arstidele tänapäeva meditsiini uute suundade teadvustamiseks ja rakendamiseks.

 

Geneetikud on veendunud, et iga elusolendi, sealhulgas inimese areng sõltub tema loomise hetkest alates informatsioonist, mis on salvestatud kromosoomides. Just seal pidavat olema talletatud kogu eluks vajalik informatsioon, millises järjekorras sünteesida valke, millest omakorda moodustada organeid. Peale selle peavad moodustunud organid olema elusorganismis õigel kohal ja toimima koos teiste organitega, luues seega ühtselt toimiva organismi.  Siinkohal tuleb au anda loodusele, sest tal on õnnestunud eelneva toimimiseks vajalik info talletada DNA tasemel, mida on raske näha isegi mikroskoobi all. Kuidas see kõik toimib, seda pole tänapäeva teadus veel suutnud avastada.

 

DNA töö ei erine raadioaparaadi tööst, mis edastab ja võtab vastu informatsiooni, täites piltlikult öeldes nii vastuvõtja kui ka saatja rolli.

Akadeemik Pjotr Garajevi sõnul saab nii keerukas struktuur toimida vaid siis, kui DNA on laine tasandil võimeline salvestama elektromagnetiliste ja akustiliste lainete kaudu edastatavat informatsiooni. Garajev viis läbi eksperimendi, mida on korratud paljudes laboratooriumides. Katse käigus tuli välja, et meie DNA molekulid töötavad kui antennid ja mitte ainult meie DNA, vaid ka valgud, sest nad sisaldavad metalliaatomeid, mis töötavad kui antennid, mis omakorda püüavad maailmaruumist tulevat informatsiooni. See tähendab, et ümbritsev universum mõjutab inimest pidevalt ja inimene töötleb lakkamatult väljast tulevat kosmilist informatsiooni.

Kui panna näiteks konnakullesed keskkonda, kus nendel on kõik võimalused arenguks, kuid nad on ümbritsevast kosmilisest informatsioonist eraldatud ja nendeni ei jõua maa magnetväljaline toime,  saame tulemusena väärarendid.

konnad

Seega on Maa magnetvälja kõrvalekalded määrava arenguga kõikide elusorganismide arengule. Sama võib öelda ka maailmaruumist saabuva informatsiooni kohta, mis elusorganismide arengut kujundab.  Geneetiline aparaat ehitab organismi üles vastavalt keskkonnast tulenevatele akustiliste ja elektromagnetiliste lainete toimele. Kusjuures organism mitte ainult ei võta vastu neid laineid, vaid kiirgab neid ka ise ümbritsevasse keskkonda.

DNA molekulil on omadus vibreerida, see tähendab, et ta edastab teatavat heli.  Ta annab edasi pidevalt muutuvaid meloodiaid. Eksperimentaalselt on kinnitatud, et DNA vibratsiooni on võimalik laserkiirtega mõõta ja salvestada. Nii saab koostada informatiivse hologrammi. Selle kaudu saab informeerida rakke selle kohta, millist kuju nad peavad võtma ja kuidas kasvama.

 

Närvirakkude kaudu edastatava informatsiooni kiirusest jääb väheks, et organismi juhtida

Kui kujutada ette meie organismi, mis koosneb erinevatest rakkudest, kes omavahel suhtlevad, siis kuidas selline riik toimib? Selgub, et meie närvisüsteem ei toimi piisava kiirusega (kõigest 8–10 meetrit sekundis). See on selgelt vähe, et organismina toimida ja et meie rakuriik korralikult funktsioneeriks. Matemaatikute andmeil jääks isegi valguskiirusest väheks, et informeerida 100 miljardit rakku ja viia nendeni organismi toimimiseks vajalikku informatsiooni. Kui väita, et informatsioon rakkude vahel liigub ainult närvirakkude kaudu eeltoodud kiirusel, siis sellisel juhul ei oleks saanud meie elusorganismid planeedil Maa areneda kaugemale kui bakteri staadium. Selleks , et inimorganism toimiks, on vaja kõiki meie organismi rakke informeerida kohe.

 

Inimkeha ülikiiret juhtimist on võimalik seletada füüsikast tuntud teleportatsiooni efektiga

Aga kuidas toimub sellise ülikiire sideme loomine erinevate rakkude vahel? Pjotr Garajev ja tema meeskond võtsid aluseks Einsteini 1935. aasta teooria, mille kohaselt kaks footonit, mis on omavahel seotud, eralduvad, mille käigus üks footon muudab enda parameetreid, näiteks millegi vastu põrkudes, siis ta kaob, kuid tema informatsioon kantakse automaatselt üle teisele footonile. Hiljem nimetati seda footonite teleportatsiooniks.

1997. aastal tõestasid aga Austria teadlased eksperimentaalselt, et footonit on võimalik teleporteerida – see tähendab automaatselt üle kanda ühest kohast teise, säilitades informatsiooni. Aga meie kromosoomiaparaat töötab footoni tasemel. Vaid nii on võimalik seletada meie organismi informatsiooni silmapilkset ülekandumist. Veelgi enam,  inimkeha saaks normaalselt toimida vaid siis, kui meie rakutuumad töötaksid kui biokompuutrid.

 

Mille poolest eristub inimene kärbsest?

Esimesed inimese genoomi uuringud jahmatasid teadlasi ennastki. Selgus, et ühest miljardist kahesajast miljonist geenist iga viies geen on sarnane mikroobidega, inimesele iseloomulikke geene oli aga kolm korda vähem kui oletati. Ainult 30 000. Kuid isegi 100 000 geenist jääb spetsialistide arvates väheks, et kujundada inimorganismi mitmekülgsust.

Tänapäeva teadlastele on siiamaani arusaamatu, millega tegeleb 98% meie genoomist. Seda enamust nimetab tänapäeva teadus rämpsgenoomiks, saamata aru, mis selle mõiste taga tegelikult peitub.  Selgub, et bioloogid ja geneetikud ei suuda tänapäevani seletada suuremat osa DNA toimimisest.  Kui inimesel on 23 000 geeni, mis ei erine enamjaolt konna või kärbse omast, siis tekib küsimus, mille poolest me siis eristume, kui me geneetiliselt oleme  samasugused see on pardaoks. Selgub, et DNA on tekst, mille alusel on üles ehitatud meie elusorganismid.

 

DNA vibratsioonivälja on võimalik mõõta ja lindistada

Selgub, et kui ühendada geneetika ja lasertehnoloogia, siis on võimalik seda koodi lugeda ja lindistada. Selgus, et DNA edastab pidevalt korduvat meloodiat.

Katsete käigus on avastatud, et DNA on ultrahelitundlik. See on aga meie mobiilside lahutamatu osa. Peale ultraheliga mõjutamist muutub DNA elutuks ja edastab ainult ühte heli. See tähendab, et ultraheliga on võimalik kustutada DNA molekulilt tohutu hulk geneetilist informatsiooni. Praktikas tähendab see seda, et meil ei sünni enam terveid lapsi, sest kõik on kohustuslikus korras ultraheliuuringutest läbi käinud, ütleb Pjotr Garajev.

Tuleb aru saada sellest, et inimese elu on biokeemiline protsess. Näiteks meie kehas eksisteerivad vähirakud ei vanane. Juba täna on võimalik kvantfüüsika tasandil inimese rakugruppide informatsiooni spinnhologrammi meetodite kaudu lindistada. Seda võib nimetada ka spinntroonikaks. Kuna mistahes organismi informatsiooniväli on fraktaalselt korduv algoritm, siis on võimalik sellist informatsiooni kätte saada ka inimese fotolt.

 

DNA vibratsioonivälja on võimalik ravida

Edastades inimesele selle vibratsioonivälja koodi, on võimalik muuta rakugrupid iseuuenevaks. Seda informatsiooni on võimalik inimesele edastada helifailide või valgusvibratsiooni kaudu. Aju tunneb võnkesageduse ära ja suunab enda tähelepanu just selle koegruppide uuendamisele. Sellistel meetoditel on ka kõrvalnähud, sest võivad tagasi tulla traumad ja muud haigusnähud, mis olid inimesel palju aastaid tagasi, kuid need sümptomid kaovad mõne tunni möödudes.

Piltlikult öeldes kinnitab eelnev, et inimese genoomi on võimalik nagu kella tagasi keerata. Eredaim näide selle kohta on juhtum, kus selliseid muusikapalasid kuulates katkes vanematel naisterahvastel menopaus.

Kui me suudame genoomi ajaliselt uuendada, tähendab see, et me oleme võimelised ka keha ravima selle noorendamise kaudu. On esinenud juhtumeid insuldihaigetega, kus pool keha oli halvatud ja me andsime inimesele helispektri tema kolmeaastases vanuses oleku kohta mobiiltelefoni kaudu ning pärast neljandat päeva tõusis patsient jalule. Arstid olid selle peale šokis. Pärast seda hakkas see töögrupp meiega koostööd tegema.

On esinenud ka näonärvi halvatuse juhtumeid, kus operatsiooni tagajärjel oli üks näopool jäänud halvatuks. Edastasime patsiendile helispektri tema noorusest ja nägu taastus. Meil on olnud ka kolm juhtumit pimeduse ravimisel sama meetodiga. Seda meetodit on rakendatud ka impotentsuse raviks.

Seega on neurolingvistilise programmeerimisega ilma keemia ja kirurgilise sekkumiseta võimalik ennast ravida. Pole kahtlust et meie väljatöötatud ökoloogiliselt puhtad ajakohasemad ravimeetodid toimivad. Seega, meie ülesanne on neid teadmisi rakendada praktikas. Nii et ootame kontakte erinevatest riikidest, eriti noortelt arstidelt, kes oleks valmis neid nüüdisaegseid meditsiinimeetodeid rakendama.

Neurolingvistilise programmeerimise printsiipe saab rakendada ka arvutitehnoloogiates ja tarkvaraarenduses, sest see võimaldab neid süsteeme tööle panna nii, nagu töötab inimese aju.

 

Ülevaateid neurolingvistilise programmeerimise toimimisest:

 

Toimetas Einar Eiland

 

Loe neurolingvistilise programmeerimise kohta ka: Teraapia.com

Tähelepanu! Noored arstid, kes on teemast huvitatud, on oodatud ühendust võtma Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Seltsiga telefonil 53 785 486.

Pildid: purplesquirrelconsultancy.co.uk, erakogu

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.