Valge müra – head vibratsioonid aitavad lõõgastuda

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

28. veebruar 2020 kell 16:30



Valgumolekulid inimese kehas ei ole staatilised struktuurid, nagu võiks eeldada. Igas inimese keharakus oleval valgul on võnkesagedus, see tähendab, et need vibreerivad nagu harfikeeled. Nende unikaalne struktuur suudab säilitada resonantsi ja vibreerida enda laulu“ järgi. See suurepärane sümfoonia jääb aga inimese kõrva eest varju. Tõenäoliselt oleks selle pidev kuulmine isegi veidi ebamugav. Buffalo ülikooli teadlaste meeskond eesotsas professor Andrea Markelziga suutsid tuvastada väikesed kiired liikumised molekuli olekus ning nad võrdlesid seda liikumist kellukese helinaga.

 

Teadlased tuvastasid, et valgumolekulid võivad vibreerida samal sagedusel, nagu oli nende absorbeeritaval valguslainel. Ja kui nende võnkumine kohtus õige sageduse ja intensiivsusega heliga, siis tekitas see võimsa resonantsi. See võimaldab valgumolekulidel liikuda väga täpsel moel ning täita mitmeid oma funktsioone, nagu näiteks DNA replikatsioon.

Aga kustkohast see valgus tuleb? Katmata nahk võtab vastu hulga valgust, nii et see on loomulikult üks allikas. Päikesevalguse võnkesagedus muutub päeva jooksul ja sõltub aastaajast. Erinevad võnkesagedused stimuleerivad valke erineval moel. Mitmed valguslainete sagedused, mis inimsilmale on nähtamatud, mõjutavad meid erineval viisil ja neil on erinev võime nahast läbi tungida.

Sügavamad koed võivad sõltuda teistest valgusallikatest. Kas keha pim

Palun oota...
TEGEMIST ON TASULISE ARTIKLIGA, EDASI LUGEMISEKS PALUN VALI MAKSEMEETOD


Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt