Ajatu: Kas ultraheliuuring on arenevale lootele kahjulik?

5. aprill 2015 kell 9:06



Flickr-ultrsound-Micah-Sittig

Ohutu või ohtlik? Tänane “Ajatu” ilmus esimest korda 9. mail 2013.

Millised asjad on arenevale lootele kahjulikud? Suitsetamine, alkohol, raskuste tõstmine, trepist kukkumine… Jah, kõik need on kahjulikud, aga on veel üks asi, mida tavapäraselt ei peeta ohtlikuks – ultraheliuuring.

 

Miks ultraheliuuringut tehakse? Lihtsustatud vastus on, et see informeerib vanemaid lapse arengu kohta ja harva järgneb sellele ka mingi reaalse sisuga tegu. Ultraheliuuringut on tegelikult vaja üksnes siis, kui lapse või ema turvalisus on selgelt ohus ning testi tulemustele järgneks mingi tegu.

Meditsiiniajakirjas The Lancet avaldati 2004. aastal uuring, mis kinnitas, et sagedasti ultraheli abil uuritud loodetel võib esineda kasvu peetumist, mille tõttu sünnib väiksema sünnikaaluga beebi. Hilisema lapseea arengu jooksul on kasv sarnane nende lastega, kellele tehti looteeas kõigest üks UH-uuring.

Samuti on kinnitust leidnud, et UH-uuringul on kudesid soojendav toime ning katseklaasitingimustes on kinnitust leidnud ka luukoe kahjustumine UH toimel. Nende väheste inimkatsete jaoks, mis on läbi viidud, on kasutatud vanemaid ja madalama intensiivsusega UH-aparaate – tänapäeval kasutusel olevad aparaadid on oluliselt võimsamad.

1995. aastal Massachusettsi tehnoloogiainstituudis läbi viidud katsed näitasid, et madala sagedusega ultraheli suurendab inimese naha läbilaskvust ja võimaldab valkudel kergemini läbi pääseda.

Pärast uuringut, milles tuvastati, et hiireloodetel mõjutas UH-uuring aju arengut, leidis seda läbi viinud teadlane, et naised peaksid võimalusel hoiduma liigsetest UH-uuringutest, kuni selle mõju kohta inimese lootele on täpsemat infot. On selge, et ultraheli mõjutab keha kudesid, eriti veel areneva ja hapra loote puhul.

Järgmisel korral, kui lähed arsti juurde, siis küsi uuringu potentsiaalsete negatiivsete kõrvalmõjude kohta. Igasugune testimine on seotud mõningase riskiga ja paljud testid annavad valepositiivseid tulemusi. Kahtluse korral, kas uuring on vajalik, küsi ka teise arsti arvamust. Samuti küsi teist arvamust juhul, kui test näitab mingeid probleeme. On leitud, et meditsiinitestidel võib vahel olla 25% või isegi suuremal hulgal valepositiivseid vastuseid.

Liiga tihti usaldame eksperte, kes justkui peaks meie keha tervisest rohkem teadma, kui meie ise. Kuid iga inimene on erinev ning vastutust oma tervise ja keha eest kannab igaüks ise. Tihti inimesed ei mõista, et rutiinsed meditsiinilised protseduurid võivad olla kahjustava toimega ning neile võib olla paremaid alternatiive.

 

Allikad: Waking Times, The Lancet, Science Direct, Journal of Ultrasound in Medicine, USA Today

Loe ultraheliuuringu kohta lähemalt siit.

Foto: Waking Times

 

Toimetas Katrin Suik