Marju kasvaja lugu: Kogemused meditsiinisüsteemis ja tervenemine MMS-i abil

1. juuni 2018 kell 13:31



“Olen olnud keskmiselt tervem ja sportlik inimene. Tablette ei ole eriti tarbinud. Mul puudusid krooniliste haiguste diagnoosid ja puuduvad jätkuvalt, sest võtsin oma tervise eest vastutamise enda kätte, lubamata ennast opereerida ja eluaegselt ravimite külge siduda,” kirjutab Telegramile oma loo 52-aastane Põhja-Eesti naine, kes palus, et jagaksime tema lugu varjunime Marju alt.

 

Probleemid minu tervisega algasid rohkem kui üks aasta tagasi. Esmalt tõusis kehakaal, tundsin, et enamus toite tekitavad kõrvetava tunde ning lisaks olin pidevalt väsinud.

Võtsin ennast käsile ning välistasin oma menüüst piima- ja lihatooted ning liigse suhkru. Kehakaal hakkas peagi langema, aga kõrvetav tunne ülakõhus ja mujal ei tahtnud taanduda.

Kuna ma ei ole eriline arstidel käia, lükkasin seda käiku pidevalt edasi. Tegin oma kulul analüüsid, mis näitasid, et kolesterooli-ja maksa näidud veidi kõrgemad kehtivatest normidest, kuid muud näidud korras. Apteeker soovitas võtta väidetavalt süütut toidulisandit Aterin. Võtsin nimetatud toidulisandit paar kuud, kuid kolesterool ei alanenud ja kõrvetav tunne ei tahtnud taanduda.

Võtsin ühendust perearstiga, kes väljastas mulle saatekirja maouuringutele ning ultrahelisse. Sain ka soovituse proovida kõrvetiste vastu Omep Uno-t. Kuigi ma ei ole tableti usku, hakkasin antud ravimit võtma ja seda lootuses, et saan lahti sellest kõrvetavast tundest. Seda aga ei juhtunud, hetkeks küll sümptomid taandusid, kuid ravimi võtmise lõppedes taastusid mõne päevaga veel hullemal moel, tekkisid ka puhitused kõhus ja kõrvetised-iiveldus süvenesid. Minu jalatallad sügelesid ning nahk läks lõpuks kollaseks. Minu maksanäidud olid paari kuuga tõusnud veelgi kõrgemale, kui haiguse algul.

Uuringutele pääsemist tuli oodata mitu kuud ning gastroeneroloogi vastuvõtule jõudsin veelgi hiljem, mis tagant järele osutus minu õnneks. Mine tea, kas mul oleks olnud julgust ja jõudu keelduda pakutavast ravist ajal, kui mu enesetunne väga halb oli.

Keskendusin keha puhastamisele, tervislikule toitumisele ja korralikule veetarbimisele. Hakkasin usaldama oma keha, kellel on oskus ennast ise aidata ja uusi rakke luua. Hakkasin tarbima kurkumit, ingverit, jõin iga päev enda tehtud värsket peedi-porgandi-õunamahla ja aluselist vett, tarbisin vitamiine (C, D).

Lõpuks, kui jõudsin tasulise gastroenteroloogi vastuvõtule, tundsin, et olen ise juba õigel teel ja minu enesetunne paraneb ja seda vaatamata sellele, et analüüside tulemused olid veel halvad. Arst tahtis mind koheselt haiglasse panna, kuid keeldusin ning läksin uuringutele alles 1 kuu pärast. Nimetatud arst suhtus minusse üleolevalt, sest julgesin koheselt haiglasse minekust keelduda.

Vastuvõtu jooksul pidin vähemalt 3 korda kinnitama, et ma ei ole alkoholisõltlane ning minu maksa probleemid on põhjustatud millestki muust kui alkoholist. Lahkumise eel teatas arst, et kui teil vahepeal paha hakkab, laske ennast meie haigla EMO-sse tuua, sest selliste analüüsidega võetakse kohe sisse. Minu üllatunud nägu nähes teatas arst kerge muigega, et ega teil ei pea ju paha hakkama, aga ütlen seda igaks juhuks, kui teil ikka hakkab paha. Tundsin, et arst püüab mind hirmutada. Lahkusin arsti juurest ebamugavustundega.

 

“Healoomulisi kasvajaid ei ole, need kõik tuleb ära lõigata”

Tundsin, et ei taha haiglasse minna, samas tahtsin teada, mis mul ikkagi viga on. Haiglasse jõudmise hetkest hakkas peale õudus – sain raviarstilt katsetus-eksitusmeetodi alusel erinevaid diagnoose. Esmalt sain diagnoosiks maksatsirroosi ja info, et nimetatud haigusega saab elada (eluaegne tabletiravi), et kirurgid tsirroosis maksa lõigata ei taha, aga pole hullu, siis pannakse mind doonormaksa järjekorda. Samal päeval selgus, et maksatsirroosi ikka ei ole, et kahtlus on hoopis kõhunäärme kasvajal ja nimetatud diagnoosi kinnitamise korral tuleb ära lõigata kõhunääre ja igaks juhuks sapipõis ning osa peensoolest. Järgmised uuringud näitasid, et kõhunääre ikka korras ja et sapipõies kanali ahenemine ning kivisarnane moodustis. Järgmine uuring näitas, et ei ole ikka kivi vaid mingi pehme ollus, mis proovide tulemusena osutus hiljem õnneks healoomuliseks sapipõie kasvajaks (3×1,5cm). Sapipõie juhasse paigaldati uuringu käigus stent. Lõppdiagnoosiks sain ka maksa autoimmuunhaiguse ja kahtlustuse mingile verehaigusele.

Kogu selle õuduse jooksul sain aru, et minu organismis on põletik (keha happelisem, kui peaks) ja seetõttu tekkisid ka maksa poolt kaebused. Lasin ennast haiglast välja kirjutada. Saatsin kodust arstile kirjaliku teate selle kohta, et keeldun ka edaspidi ravist, sealhulgas võimalikust operatsioonist.

Õnneks olin julgenud arstile juba esimesel päeval haiglas öelda, et olen ravimite vastane, mistõttu haiglas oleku ajal mulle ühtegi ravimit ei määratud. Raviarst oli meeldiv inimene ning arvestas minu soovidega.

Otsisin kõike selle kohta, kuidas võiks ise ennast aidata ja sattusin ka MMS-i ja DMSO kohta lugema edulugusid. Juba haiglas olles tellisin endale mõlemad tooted ning hakkasin neid koju jõudes koheselt tarvitama. Teise nädala lõpus tundsin ennast juba palju paremini ning 1 ja 2 kuud hiljem lasin endale vereanalüüsid teha. Paranemine oli silmnähtav. Maksanäidud, põletikunäidud ja kasvajamarkerid normaliseerusid.

Kahjuks ei rahuldunud haigla sellega, et olles ise “raskelt haige”, keeldusin nende poolt pakutud ravist. Raviarst helistas ja oli telefonis õnnetu häälega, paludes, et ma läheksin vähemalt onkokirurgi vastuvõtule. Andsin lubaduse, et teen seda, kuid mitte varem, kui 2 kuu pärast. Kogu selle aja kasutasin MMS-i ja DMSO-d. Lisaks tarbisin rohkelt vitamiine ja kasekäsna ekstrakti, jõin värskeid mahlu ja aluselist vett. Tundsin ennast hästi.

Onkokirurgi visiit algas sellega, et sain noomida, miks ma varem ei ole tulnud. Selgitasin, et toibusin haiglas saadud traumast seoses rohkete diagnoosidega. Nõrgema närvikavaga inimene oleks hulluks läinud. Sain vastuseks, et arstide töö ongi nagu pusle kokkupanek, et mõni tükk läheb valesti. Püüdsin selgitada, et minu enesetunne on hea ja analüüsid peaaegu et ideaalsed ja et ega ma ei tahagi mingit ravi ja et kasvaja on ju healoomuline. Vastuseks sain, et healoomulisi kasvajaid ei ole, et kõik kasvajad on halvad ja et õnneks on tema rahulik arst, aga mõni teine arst võib minu sellise jutu peale vihaseks saada. Arst suunas mind täiendavatele uuringutele – kompuuter ja MRT, mille ma ka ära tegin.

 

Kallid inimesed, võtke oma tervis enda kätte!

Mai alguses helistas mulle sama kirurg ja teatas, et peame ikka selle kasvaja välja võtma. Esitasin uuringute tulemuste kohta küsimusi. Arst väitis, et leid alles ning suuruseks 1,5 cm. Kuna varasema leiu mõõtmed olid suuremad, sain selgituse, kuidas meditsiiniliselt ei ole numbritel mingit tähtsust. Püüdsin arstile selgitada, et analüüsid korras ja enesetunne hea. Sain vastuseks, et vähihaiged pididki ennast mõnikord hästi tundma. Kuna arsti jutt tundus imelik, helistasin järgmisel päeval radioloogiaosakonda ja palusin vaadata minu uuringute tulemusi. Suur oli nii minu kui ka radioloogi üllatus – väidetavat kasvajat ei olnudki. See oli 2,5 kuuga kadunud. Radioloog soovitas mulle nõuda välja teisene arsti hinnang. Saatsin onkokirurgile kirja palvega väljastada mulle minu uuringute tulemused.

Järgmisel hommikul olid need minu postkastis ilma ühegi kommentaarita. Uuringute hinnangute põhjal olin terve. Haigla arst jättis mind sellest hetkest õnneks rahule ning lõppesid minule helistamised.

Minu jaoks jäi õhku küsimus: kas tõesti oleks mul välja lõigatud terve organ? Kas ma saan veel arste usaldada?

Kallid inimesed, võtke oma tervis enda kätte. Otsustage ise oma ravi üle. Ärge lubage ennast hirmutada ning endaga manipuleerida. Nõudke kahtluste korral välja teise arsti hinnang. See õigus on seadusega kehtestatud. Leidke endale toeks lähedased, kes raskel hetkel teid innustavad ja toetavad. Võtke enda tervis enda kätte!

Mul on olemas kõikide uuringute tulemused ja teadmine, mida ma ise endaga tegin. See, mida ma tegin, tervendas mind. Tervenemine on alati teaduspõhine ja keegi ei saa öelda, et tervenemine oleks ainult siis tõenduspõhine, kui oleksin kasutanud keemilisi preparaate või radikaalset kirurgiat. Seisundid, kuhu jõudsin, olin muidugi ise süüdi, kuid kogu see teekond vääris seda, et sain kasulikke teadmisi, kuidas ennast edaspidi terve hoida. Hirmutamine ja diagnoosidega inimese hirmutamine enne, kui pole täpselt teada, mis inimesega toimub, on väga ebaeetiline tegevus.

Mul on olemas kõikide uuringute tulemused enne ja pärast oma eluviiside muutmist.

Tänan minu toetajaid ja nõustajaid, kes olid osalised minu paranemisprotsessis.

 

Marju

(pärisnimi ja kontaktid toimetusele teada)

 

Foto: VideoBlocks

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

BITCOIN CASH (BCH)
qp0gdarh8xtte8fygj2ehrud7h4gsugzeqlmamcx3s

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6