Käbikeha müsteerium – mis rolli see meie kehas mängib?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

3. juuli 2021 kell 9:01



Käbikeha ehk epifüüs on teadlasi paelunud juba sajandeid. Anatoomid, füsioloogid ja biokeemikud on järjest lahti harutanud kesknärvisüsteemi, aju ja endokriinsüsteemi, kuid käbikeha on suures osas jäänud arusaamatuks. Veel üsna hiljuti arvati, et sellel ei olegi inimese kehas mingit funktsiooni ning tegemist on lihtsalt jääknähuga evolutsiooni varasematest staadiumidest.

 

Käbikeha on umbes riisitera suurune (5–8 mm) hallikas kuusekäbi kujuga struktuur, mis asub keskajus üsna madalal, lähedal seljaaju algusele, olles ühel joonel punktiga kulmude vahel, mida peetakse kolmanda silma asukohaks. Lisaks ajuripatsile on see ainus ajustruktuur, mis ei ole kahe ajupoolkera suhtes sümmeetriline.

 

Käbikeha tähendus läbi ajaloo

Käbikeha tähendus on ajaloo vältel olnud erinev. Iidsed kultuurid omistasid sellele suurt tähendust. Kreeka anatoom Herophilis on 4. sajandil eKr nimetanud seda “mõtete voolu reguleerivaks sulgurlihaseks”. Sellele on omistatud “peanäärme” tähendust, mõeldes, et see kontrollib kogu endokriinsüsteemi. Veel tänini on kohati kasutusel terminoloogia, mis nimetab käbikeha ülemiseks ajuripatsiks ja hüpofüüsi alumiseks ajuripatsiks – see võib viidata sellele, et käbikeha kontrollib hüpofüüsi kaudu kogu endokriinsüsteemi tööd.


Palun oota...
TEGEMIST ON TASULISE ARTIKLIGA, EDASI LUGEMISEKS PALUN VALI MAKSEMEETOD


Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt