Käbikeha müsteerium – mis rolli see meie kehas mängib?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

4. juuli 2020 kell 16:01



Käbikeha ehk epifüüs on teadlasi paelunud juba sajandeid. Anatoomid, füsioloogid ja biokeemikud on järjest lahti harutanud kesknärvisüsteemi, aju ja endokriinsüsteemi, kuid käbikeha on suures osas jäänud arusaamatuks. Veel üsna hiljuti arvati, et sellel ei olegi inimese kehas mingit funktsiooni ning tegemist on lihtsalt jääknähuga evolutsiooni varasematest staadiumidest.

 

Käbikeha on umbes riisitera suurune (5–8 mm) hallikas kuusekäbi kujuga struktuur, mis asub keskajus üsna madalal, lähedal seljaaju algusele, olles ühel joonel punktiga kulmude vahel, mida peetakse kolmanda silma asukohaks. Lisaks ajuripatsile on see ainus ajustruktuur, mis ei ole kahe ajupoolkera suhtes sümmeetriline.

 

Käbikeha tähendus läbi ajaloo

Käbikeha tähendus on ajaloo vältel olnud erinev. Iidsed kultuurid omistasid sellele suurt tähendust. Kreeka anatoom Herophilis on 4. sajandil eKr nimetanud seda “mõtete voolu reguleerivaks sulgurlihaseks”. Sellele on omistatud “peanäärme” tähendust, mõeldes, et see kontrollib kogu endokriinsüsteemi. Veel tänini on kohati kasutusel terminoloogia, mis nimetab käbikeha ülemiseks ajuripatsiks ja hüpofüüsi alumiseks ajuripatsiks – see võib viidata sellele, et käbikeha kontrollib hüpofüüsi kaudu kogu endokriinsüsteemi tööd.

1886. aastal leidsid kaks anatoomi H. W. De Graff ja E. Baldwin Spencer üksteisest sõltumatult, et käbikeha on justkui rudimentaarne silm, kuna sellel on kõik tavalise silma olulised omadused: pigmendiga võrkkestarakud ümbritsevad sisemust, mida täidab läätselaadne mass. Hilisemad katsed on tõestanud, et see reageerib valgusele nii otseselt kui ka kaudselt silmade kaudu vastuvõetava närvisignaali kaudu. Ei saa olla kokkusattumus, et India joogide ja teiste iidsete traditsioonide pühad tekstid on viidanud käbikehale kui intuitsiooni silmale või kolmandale silmale.

Käbikeha funktsioon kehas

Käbikehast on leitud kahte hormooni – melatoniini ja seratoniini. Esimest toodab käbikeha ise ning see on n-ö keha bioloogiline kell, reguleerides une- ja ärkveloleku rütmi. Lisaks toodetakse käbinäärmes hormoone, mis pidurdavad sugulist küpsemist ja liiga varajase puberteedi teket. Käbikeha on kõige aktiivsem lapseeas enne puberteedi algust.

Serotoniini käbikeha ise ei tooda, kuid näib toimivat se



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.