Uuring: ekspertidele teeb muret rasvunud laste osakaalu tõus Eestis

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

4. jaanuar 2024 kell 14:52



Foto: Pexels

Tervise Arengu Instituudi korraldatud uuringu järgi oli 2022. aastal esimese, neljanda ja seitsmenda klassi õpilastest 31 protsenti ülekaalulised ning eriti teeb ekspertidele muret rasvunud laste osakaalu tõus. Liigne kehakaal oli rohkem levinud neljandas klassis ja poiste seas ning probleem on aastatega süvenemas, selgub õpilaste kasvu uuringust, kus osales pea 18 000 Eesti last 203 koolist, vahendab ERR.

 

Uuringu kohaselt on Eesti õpilastest ülekaaluline iga kolmas poiss ja iga neljas tüdruk. Liigse kehakaaluga õpilaste osakaal on suurenenud peamiselt rasvunud õpilaste osakaalu suurenemise tõttu.

 

Liigne kehakaal rohkem levinud poiste seas

Kui 2016. aastal oli rasvunud esimese klassi õpilasi 10 protsenti ja ülekaalulisi 16 protsenti, siis 2022. aastal oli rasvunuid 12 protsenti ja ülekaaluliste osakaal jäi samaks. Neljandas klassis on rasvunud õpilaste osatähtsus 2019. ja 2022. aasta võrdluses samuti suurenenud 12 protsendilt 14 protsendile. Liigse kehakaaluga õpilasi oli viimasel uuringuaastal neljandas klassis kokku 34 protsenti.

Seitsmendaid klasse uuriti 2022. aastal esimest korda ja nende seas oli olukord pisut parem – liigse kehakaaluga oli 29 protsenti õpilastest ja nende seas 11 protsenti õpilastest rasvunud. Sõltumata vanusest on liigne kehakaal rohkem levinud poiste kui tüdrukute seas, seda peaasjalikult erinevusest rasvunute osakaalus: iga seitsmes poiss (15 protsenti) ja üheksas (9 protsenti) tüdruk on rasvunud.

 

Maakondlikus võrdluses esineb liigse kehakaaluga õpilaste osakaalus märgatavaid erinevusi. Sõltumata vanusest on ülekaaluliste ja rasvunud laste osakaal väikseim Harjumaal. Ka Tartumaal on olukord võrreldes ülejäänud Eestiga natuke parem, tõdes TAI.

Liigse kehakaaluga laste osatähtsus tuleb rohkem esile Lääne- ja Kesk-Eestis. Elukoha vaatest oli kõige enam ülekaalulisi ja rasvunud õpilasi maal elavate laste seas (olenevalt vanusest 30–39 protsenti), väikelinnalistes ja linnalistes asulates oli neid 26–33 protsenti.

“Need tulemused viitavad asjaolule, et suurtes linnades ja teistes tiheasustusega aladel on keskkonnategurid normaalses kehakaalus püsimiseks paremad – olgu need siis seotud mitmekülgsemate liikumisvõimaluste, organiseeritud huvitegevuse, paindlikuma ühistranspordi ja kergliiklusteede olemasoluga või märksa mitmekülgsema toiduvalikuga kaubanduskeskustes,” tõi TAI juhtivteadur Eha Nurk välja mõned võimalikud erisused.

 

Ülekaalu põhjustab erinevate tegurite koostoime

Ülekaalu põhjustab enamasti paljude erinevate tegurite koostoime – alates ajapikku kujunevatest individuaalsetest ebatervislikest söömis- ja liikumisharjumustest kuni üldise kasvukeskkonnani, mis eluviisi mõjutavad. Erinevate uuringute põhjal on üheks liigset kehakaalu soodustavaks teguriks hommikusöögi söömata jätmine.

Eesti õpilaste kasvu uuring on osa WHO eestvedamisel toimuvast Euroopa laste rasvumise seirest (WHO European Childhood Obesity Surveillance Initiative, COSI), milles Eesti osales 2021/2022. õppeaastal kolmandat korda.

Allikad: ERR, TAI

 

Toimetas Sander Soomaa



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt