Foto: KoolShooters/ pexels.com

“Vaimse ümbersõidu“ (spiritual bypassing) termini võttis kasutusele psühhoterapeut John Welwood. See on kalduvus teha enneaegselt “hüpe hingeni“ – tavaliselt selleks, et vältida erinevaid aspekte maisest reaalsusest (praktilised väljakutsed, lahendamata emotsioonid ja mälestused). See võib avalduda erinevate sümptomitena – naiivse optimismina, oma identiteedi äärmusliku eitamisena, maandamata impulsiivse käitumise või lõputu õhulosside ehitamisena.

Jooga ja meditatsiooni õpetaja Vanessa Petronelli selgitab, kuidas õppida oma vaimsel rännakul negatiivsega toime tulemist ja olukordade lahendamist ning vältida “vaimset ümbersõitu“.

Vaimne teekond on täis katsumusi

Kui inimene alustab enesearenduse ja vaimse muutumise teekonda, siis tuleb tal lähtekohana mõista seda, et see protsess pole üksnes lust ja lillepidu. On palju hetki, kus negatiivsed tunded tõusevad pinnale, pisaraid on võimatu tagasi hoida, võib toimuda (emotsionaalseid) kokkuvarisemisi – vaimsed muutused võivad raputada nii sinu sise- kui ka välismaailma sellisel moel, mida mõistavad vaid teised, kes on iseenda otsimise protsessiga kokku puutunud. Kui oled langetanud valiku hakata tegema enda kallal sügavat sisemist tööd ja seista vastamisi kõigega, millest oled kunagi kinni hoidnud, pole enam tagasiteed. Ainus võimalus sellel teekonnal kuhugi välja jõuda ning saavutada sisemine vabadus on juba ette arvestada sellega, et see pole lihtne.

On erinevaid teid, kuidas jõuda iseenda vaimse muutumiseni. Sügaval sisimas tahavad kõik saavutada isiklikku rahulolu, vabadust, tingimusteta armastust ning piiramatus koguses küllust, elujõudu ja rahu. Ent selline transformatsioon ei toimu üleöö juhuse, hea õnne või paari eneseabi raamatu, seminari või joogaklassi abil. Muutumise teekond on vaevanõudev ja pikaajaline protsess, mis ei lõpe, kui oled saavutanud paar eesmärki või tunned ennast oma elu suhtes hästi.