Dalí Getter Karat: Mitte tervemad inimesed pole õnnelikumad, vaid õnnelikumad inimesed on tervemad

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

31. oktoober 2020 kell 14:24



Dalí Getter Karat on vaimsete teemade mentor, teadliku eluviisi õpetaja ja koolitaja, kes teeb kursuseid nii õnne kui teadlikkuse teemal. Ta teeb ka vaimseid teemasid käsitlevat podcasti “Dalí podcast”, mille põhislongan on “podcast ärkavale inimsele“. Dalí Getter Karat astub üles ka 1. novembril Kumus toimuval suurserminaril “Naised”.

 

Kui tegudeni ei jõua, pole unistustest kasu

Dalí Getter Karat (keda tuntakse ka Kirjutaja Getterina) on enda kohta öelnud, et on unistaja ja tegutseja. “Ma unistan suurelt ja julgelt – taevas on piiriks,” kommenteerib ta. “Ja samal ajal ma julgen tegutseda – astuda ise esimest sammu, mitte oodata, et keegi teine tooks ja pakuks. Minu hinnangul on tasakaal oluline – küsida ja usaldada, et Universum loksutab asjad õigel hetkel paika ning et ma olen õigel ajal õiges kohas. Aga samas on oluline ka ise astuda esimest sammu, anda endapoolne panus asjade toimumiseks. Kui ma muudkui räägin lotovõidust unistamisest, siis minupoolne samm on lotopileti ostmine.”
Dalí Getter Karati jaoks on oluline, et julgeksime rohkem maailmalt asju küsida. Rohkem unistada, astuda pidevalt edasi ja liikuda paremuse suunas. Ja tegutseda oma unistuste ja soovide suunal.

“Kui ma räägin aastaid oma suurtest unistustest, aga tegudeni ei jõua, siis pole unistustest kasu. Tuleb astuda, ise tegutsema asuda, aga hoida seda piiri, et Universum saaks ka ise meid aidata, omalt poolt hoogu juurde anda ja unistusi võimendada,” räägib ta. “Liiga sageli me ainult räägime ja unistame, aga ei tegutse. Inimesed kahetsevad elu lõpus, aga tegemata jäänud asju, proovimata maitseid ja käimata kohti. Seega utsitan ma inimesi üha enam proovima, katsetama, riskima, minema, ütlema, tulema, lahkuma ja ostma, reisima ja küsima. Kui ei ole proovinud, siis ei saa ka teada. Seda igas asjas – nii toidus, aga ka paarisuhetes, ametikohtades kui ka reisimises, juuksevärvis, elukohas jne.”

 

Lihtne harjutus, et kasvatada julgust

Ta viib läbi oma kursusel “Järgmise Taseme Mina” ühte harjutust – teha nimekiri asjadest, mis on jäänud tegemata ja mida kahetsed. Seal võivad olla väiksemad asjad, näiteks kahetsed, et ei julgenud tolle mehe juurde tere minna ütlema või ei ostnud mingit ilusat jakki, mis nüüd on jäänud hinge kriipima. Aga seal on tõenäoliselt ka suuremaid asju – mõne töökoha mitte vastu võtmine, mõnele reisile mitte minek, kodu ostmises araks löömine, kokku kolimise hirm jne….

Vaata seda nimekirja ja mõtle, et kui juba praeguseks on sul sedavõrd palju asju, mida kahetsed, siis kui pikk sa tahad, et see nimekiri oleks aasta, kahe, viie pärast?

“Hetkedel, mil ma olen mingi valiku ees ja tunnen, et vajan lisajulgust, siis tuletan endale ikka ja jälle meelde seda nimekirja. Kas ma tahan, et praegu “mitte julgemine” oleks mul selles “tegemata jäetud asjade” nimekirjas või tahan ma olla aasta-kahe-viie pärast uhke, et võtsin julguse kokku, riskisin, kuulasin oma südant ja julgesin usaldada maailma ja tegin selle asja ära?” selgitab Dalí Getter Karat.

Teine asi, mis talle alati jõudu annab, on küsimus “mis on kõige hullem, mis saab juhtuda?”. “Vaadates otsa sellele, et mis see siis täpsemalt on, mida ma kardan ja mille pärast ma ei julge mingit asja teha, siis saan aru, et sageli on see lihtsalt hirm ning see “kõige hullem” pole üldse midagi reaalselt hullu. Nii saab hirmukoll justkui nähtavale toodud ja tema jõud raugeb. Samal ajal saab ka endalt küsida “Mis on kõige parem, mis saab juhtuda?” ning vaadata-mõelda-tunnetada, mida head võib sündida sellest, kui ma antud otsuse vastu võtan ja luba endal astuda tundmatusse, riskida ning kogeda?”

 

Vaata oma hirmudele otsa

Inimeste baashirmud on tegelikult sarnased – hirm hüljatuse, mitte vastu võtmise, hakkama saamise, üksinduse, hukkamõistu ja lähedase kaotuse ees. Suures plaanis taandub iga hirm surmahirmule, võttes lihtsalt erinevaid kujusid, vorme, lugusid ja kihte.

“Olen läbi erinevate teraapiate ja meetodite oma erineva tasandi hirmudele otsa vaadanud ning näinud, kui palju neist on tõsiselt võetavad ja kui paljud lihtsalt mu mõistuse loodud jutud ja lood, mis baseeruvad mineviku negatiivsetel lugudel, kogemustel, eelarvamustel jne,” selgitab ta, et saades endaga üha parema kontakti ning julgedes vaadata otsa ja olla kohal oma tunnete jaoks, kaovad ka halvavad hirmud ning muutume ise enda elu peremeheks.

Dalí Getter Karat usub peegelduse ehk külgetõmbeseadusesse, mis ütleb, et see, millele mina tähelepanu pööran, seda ma ka maailmalt vastu saan. Antud kontekstis – kui mina hakkan võitlema oma hirmude vastu, siis pööran ma oma hirmudele võitlevalt tähelepanu ja maailm peab mulle peegeldama üha tugevamalt seda sama – hirme ja võitlust.

Mina ei võitleks oma hirmudega. Pigem soovitan istuda maha, peatuda hetkeks liikumisest, hingata sügavalt sisse-välja ning vaadata oma hirmudele armastavalt otsa. Lubada neil tulla nähtavale ja vaadata otsa sellele “karule”, kelle eest muidu kogu aeg ära jooksed. Liiga pikalt oma “teemadega” tegelema jäämine on lõks, mis hakkab taaslooma neid samu valusaid ja ebamugavaid “teemasid”, aga vahel vajame neile otsa vaatamist, et kätte saada sõnum, mida nad meie jaoks kaasas kannavad. Vaadates oma hirmule otsa, sellele alistudes ja küsides: “Mida sa mulle ütled, mis sõnum sul mulle on?” kaotavad nad juba oma hirmutava võimu, me teeme nad enda jaoks nähtavaks ning sellega seoses kaob ka suur osa sellest hirmust.

 

Õnn on sisemine sära

Dalí Getter Karati jaoks on õnn sisemine sära. “Välised tingimused ei ole õnnelik olemiseks esmased, sest õnn kiirgub seestpoolt väljapoole, mitte vastupidi. Inimene võib kogeda joovastavat õnne- ja rahutunnet ka keset tormi ning vastupidi – on palju metafoore põrgust paradiisi keskel,” selgitab ta.

Teda ennast teeb õnnelikuks tänulikkus. Oskus näha käesoleva hetke ilu ja võlu ning seda, kui palju on igal hetkel asju, mille eest õnnelik ja tänulik olla. Nii kerge on langeda tingimuste “ohvriks” – teisisõnu hakata õnnele ja õnnelik olemisele seadma tingimusi. “Kui ma võtan alla, siis olen õnnelik”, “kui saan puhkusereisi Balil, siis olen õnnelik”, “kui saan emaks, siis olen õnnelik”, “kui mu tervis saab korda, siis olen õnnelik”, “kui ma leian endale armastava kaaslase, siis olen õnnelik” jne. Need on välised tingimused, aga läbi väliste tingimuste tulnud õnn on alati üürike ja seotud paratamatult pettumusega, sest väline ei saa mitte kunagi olla 100% selline nagu ma ootan. Seega oma õnne läbi välise taga ajades on pettumine sinna sisse kirjutatud. “Soome õnneuurijad on jõudnud järeldusele, mille saab kokku võtta ühe kõneka lausega – mitte tervemad inimesed pole õnnelikumad, vaid õnnelikumad inimesed on tervemad,” toob ta näite, et kõigepealt peab inimene olema õnnelik ja siis tuleb tervis, armastus, kergus jne, mitte ei saa õnnelik olemine saabuda läbi tervise, armastuse, raha ja muu.

Vahet pole, kas mees või naine – õnnelik olemine ja julguse saamine on Dalí Getter Karati sõnul tugevalt seotud vastutuse võtmisega enda elukvaliteedi eest ning mõistmisega, et elu on peegel. “Kui ma tahan peeglist näha naeratust, siis pean ma esimesena naeratama. Pole mõtet seista peegli ees ja oodata, et peegel esimesena naerataks. Niisamuti pole mõtet peeglit süüdistada, kui soeng ei meeldi,” selgitab ta.

 

Tõmba pistik seinast

Et pingeid maandada, Dalí Getter Karat piltlikult öeldes tõmbab pistiku seinast. “Kui tunnen, et eluratta hoog on läinud liiga suureks, siis hüppan korra rongilt maha. Vahel on vaja seda ainult paariks minutiks, et taas joondunuks saada, teinekord pean “enda mullis” olema päeva-kaks,” räägib ta.

Juhet aitavad seinast tõmmata füüsilised tegevused – telefoni välja lülitamine, arvuti kinni panek, mitte suhtlemine ja ainult enda energias olemine. Loodusesse minek või kodusesse turvakeskkonda sukeldumine. “Mulle meeldib koristada, mere ääres või männimetsas jalutada, lõket teha ja kirjutada märkmikusse,” toob ta välja viise.

Kasvõi paar minutit mediteerimist, hingamist, teadlikult mõistuse kinni panemist ja pikutamist aitab talsaavutada taas nullpunkti, neutraalsuse, joondatuse. Emotsioone tekitava teema käest panemine läbi muu tegevuse on samuti hea abivahend pingete maandamiseks.

“Valin hoolikalt, kellega aega veedan ning kellele just pingelistel aegadel tähelepanu pööran, sest väldin negatiivsele hoo juurde andmist. Negatiivsetest või pinget tekitavatest teemadest rääkimine seda tihtilugu aga just teeb – pannes oma tähelepanu negatiivsele, saab negatiivne tähelepanu. Ja sellega taas suureneb, kasvab, on meil pidevalt mõtetes,” räägib ta. Seega – vali kaaslane, kellega ei pea rääkima neil teemadel, kes on positiivne ja lõbus ning kellega olles su sagedus tõuseb, mitte ei lange. Ja tehke midagi lõbusat – käige spaas, kinos, nautige head teed päikesepaistel, naerge ja lõõgastuge.

 

Inimesed vajavad teenäitajaid

Ta usub, et suurseminar “Naised” tuleb sügav, puudutav ja siiras, sest lavale astuvad naised on valmis avama teemasid, mis vajavad just neid samu väärtusi – julgust, õnne, armastust, haavatavust ja vastutuse võtmist. “Inimesed vajavad teenäitajaid. Kedagi, kes julgeks öelda esimesena välja ja minna ees, et teised saaksid turvaliselt järgneda, nõustuda, kaasa liikuda. Selliseid inimesi on alati vajatud ja vajatakse ka edaspidi,” räägib ta.

Seminar “Naised” toob lavale just nimelt sellised naised ja neilt on õppida nii naistel kui meestel. Taolised seminarid on väärtuslikud justnimelt uute mõtete, eeskujude ja maailma avardamise võtmes.

Seminaril astuvad üles Anu Saagim, Elina Ojastu, Karolin Tsarski, kirjutaja Getter, Kristina Paškevicius, Carmen Pritson-Tamme.

 

Vaata lisaks: Ticketer, “Naised” Facebookis

Foto: Triin Maasik

 

Toimetas GoodNews



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.