Fotokollaaž: wuttichaijanglab + fizkes, Getty Images + studioroman + Canva.com

Hiljutine eelretsenseeritud teadusuuring, mis ilmus 19. juunil 2025 ajakirjas International Journal of Risk & Safety in Medicine, viitab statistiliselt olulisele seosele COVID-19 vastu kasutatud vaktsiinide (loe: bioloogiliste preparaatide) ja elussünnini viivate raseduste vähenemise vahel. Uuring põhineb Tšehhi Vabariigist kogutud andmetel, kuid selle järeldustel on tähendus kogu Balti regioonile ja Eestile, kus sündimus on viimastel aastatel drastiliselt vähenenud.

Muu hulgas aitavad need tulemused selgitada Tartu Ülikooli 2014. aasta aruandes osutatud naiste tervise probleemide olulist süvenemist perioodil 2021–2025.

Teadlased leidsid, et vaktsineeritud naiste seas oli üheksa kuu jooksul toimunud edukate rasestumiste määr madalam kui vaktsineerimata kontrollrühmas. Eraldi toodi välja, et 2021. aasta keskpaigaks – kuus kuud pärast vaktsineerimisprogrammide algust – registreeriti nende näitajate märgatav langus. Samas märgati rasedusnäitajate kasvu vaktsineerimata naiste seas.

Uuring rõhutab vajadust täpsemate ja ulatuslikumate andmete järele COVID-19 bioloogiliste toodete mõju kohta viljakusele. Artiklis käsitletakse vaktsiine kui „geneetilise toimemehhanismiga bioloogilisi preparaate“, viidates, et nende määratlemine „vaktsiinidena“ võib olla pigem tootjatepõhine turundustermin.

Tuletame meelde, et kohalikud arvamusliidrid, näiteks Tartu Ülikooli professor ja endine valitsuse teadusnõukoja juht Toivo Maimets on varem rõhutanud, et ühtegi vaktsiini ei ole nii hästi uuritud kui koroona oma: “Ma arvan, et ühtegi vaktsiini [COVID-19 osas] ei ole nii hästi läbi uuritud, ei kõrvalmõjude poolest ega ka tema kasutamise massilisuse poolest.”

Tuntud perearst Piret Rospu ütles aga vaktsiini turvalisuses (rasedatele ja imetavatele emadele) kahtlejatele ETV saate “Suud puhtaks” otse-eetris, et “isegi kui nad [vaktsiinid] läheksid rinnapiima, siis noh VEITS POOGEN TEGELT.”

Samas toodi juba 2021. aasta The BMJ raportis välja Pfizeri uuringute metoodikaprobleemid. Oluline on märkida ka, et tõhustusdooside uuringud põhinesid valdavalt loomkatsetel, mitte inimeste, sh fertiilses eas naiste, andmetel.

Saksamaal ja mujal Euroopas on alates 2021. aastast registreeritud statistiliselt oluline ülemäärane suremus, mida mõned teadlased seostavad vaktsineerimise ulatuse ja ajastusega. Eurostati andmetel langes suremus 2022. aasta novembris vaid kolmes EL-i riigis.

Tõenduspõhine vaade: 2020. aasta suremisepuhang jäi mitmes riigis 2018. aasta gripihooaja tasemest madalamaks