Füüsik ja vaimne õpetaja Theresa Bullard: Kuidas muuta meie vaadet maailmale?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

30. märts 2022 kell 21:03



Meid on õpetatud teatud viisil maailma tajuma, uskuma ja mõtlema. Tegelikkuses on see suuresti mitmesaja aasta tagusest ajast pärit olev vana paradigma, millele oleme nii suure osa oma elust ja ühiskonnast üles ehitanud ning mis lihtsalt enam ei tööta. Dr Theresa Bullard on doktorikraadiga füüsik, autor, esineja, rahvusvaheline õpetaja, metafüüsika praktik ja Mystery Teachings sarja juht Gaia TV-s, kes kogu oma eluteekonna jooksul on avastanud uuenduslikke viise, kuidas oma doktorikraadi ametlikku haridust kokku põimida põnevate vaimsete praktikatega. Nüüd on ta Eestis! Dr Theresa Bullardi loeng “Teadlikkuse teadus” toimub juba 8. aprillil algusega kell 18.00 Radisson Blu Hotel Olümpias! Artikkel “Kuidas muuta meie vaadet maailmale” on tõlgitud tema kodulehelt. 

 

Tõestuseks, et paljud asjad enam ei toimi, on see, et vanal moel loodu mureneb. Me liigume praegu läbi murrangulise aja, kus vanad süsteemid lagunevad, lahtuvad ja kõik uus pressib peale ning transformeerib meie senist elu pöördumatult. Samal ajal mõtlevad inimesed, mis toimub ja kuidas nende suurte muutustega küll kohaneda.

Me näeme, et vanaviisi ei toimi enam nii tõhusalt kui varem, kuid mis siis toimib? Milliseid uusi strateegiaid rakendada? Kuidas me ajas muutume?

Kui me läheme ajalukku tagasi, võime näha domineerivaid teooriaid või filosoofiaid, mis olid tolleaegsesse kultuuri sügavalt juurdunud. Kui need domineerivad filosoofiad muutusid, langes ka kogu ühiskonnakorraldus kokku.

Uuendused, uued tehnoloogiad ja arusaamad suunati ümber ja rakendati tööle, olenemata sellest, milline oli tol ajal domineeriv filosoofia.

 

Millised aegunud teooriad on meil täna ikka veel kasutusel?

Industriaalajastu

Rohkem kui miski muu hoiab meid tagasi vana paradigma põhiraamistik, mis loodi tööstusajastul. Tööstusajastu oli ajastu, mis hõlmas väga mehaanilist mõtteviisi. See mõtteviis keskendus asjade praktiliseks, mehaaniliseks, arvutuslikuks ja juhitavaks muutmisele.

Me jõudsime veendumusele, et saame asju projekteerida selliselt, et kõik süsteemid peavad töötama nagu kellavärk. Sellega loodi tööstusajastu muster, mis oli väga materialistlik ja mehaaniliselt orienteeritud.

 

Kosmoseajastu

Järgmisena liikusime edasi kosmoseajastusse, kus hakkasime maaga seotud piirangutest kaugemale vaatama. See võimaldas meil uurida kosmose välimisi piirkondi nii tehnoloogiliselt kui ka oma kujutlusvõimes.

Sellega käivitas kosmoseajastu meis uue mõtteviisi, kus saime vaadata ruumi piirangutest kaugemale (kuid mitte aja), samas kui tööstusajastul olime me nii ruumis kui ka ajas väga piiratud.

Kosmoseajastul hakkasid tehnoloogiad muutuma rohkem automatiseerituks. Ei olnud enam vaja võrdsust ja rasket käsitsitööd. Inimtööjõu asemel hakkasid automatiseerimise kaudu rohkem meie eest ära tegema robotid ja masinad. Kuid isegi kosmoseajastul oli meie mõtteviis endiselt väga mehaanikale orienteeritud.

Üks suurimaid nihkeid, mida kosmoseajastu meil teha aitas, oli sõna otseses mõttes näha, et me oleme kõik üks suur planeet. Me siirdusime oma kitsa piirkonnaga seotud vaatelt kogu maailma nägemisele. Juba see iseenesest oli meie teadvuses tohutu hüpe. Selle tulemusel hakkasime me globaalsemalt mõtlema.

 

Digitaalajastu

Liikudes edasi 20. sajandi lõppu ja tänapäeva digitaalajastusse, on peaaegu kõik muutunud automatiseerituks ja kiiremaks. Meie väärtussüsteem on vähem seotud mehaaniliste oskustega ja rohkem info- ja tehnoloogiaoskustega. Digitaalajastul me ei ole enam piiratud nii ruumi kui ka ajaga. Meil on nüüd vahetu juurdepääs teabele, suhtlusele, kaubandusele ja Asjade Interneti tekkimisega muutub veel suurem osa meie elust automatiseerituks.

Digitaalajastu suurim nihe tuli virtuaalse suhtluse ja sotsiaalvõrgustike kasutuselevõtuga. Me oleme nüüd teadlikumad kui kunagi varem sellest, kui seotud on meie maailm. Me elame suures globaalses võrgustikus ja mõistame, et me ei ole mitte ainult üks planeet, vaid me oleme üks rahvas, üks kollektiiv.

 

Mis selle kõige tulemusena on juhtunud?

Internetist on saanud nüüdseks hariduse, töö ja meie elu lahutamatu osa. Kuna me oleme rohkem ühendatud, kuid omame siiski mõtteviisi, mida mõjutas suuresti vana tööstusajastu rõhuasetus lineaarsele protsessile ja aegruumi piirangutele, tunneme end ikka veel ebamugavalt ja pinges. Stress kasvab, kuna paljud tunnevad, nagu oleksid nad vaevu kursis kogu saadava teabega, mis meie tähelepanu eest pidevalt võistleb.

Sellest on saanud võidujooks kellaga. Tunneme end ajas kokku surutuna, justkui poleks päevas piisavalt aega, et teha ära kõik tegevused, mis meid pidevalt tabavad.

Noorematel põlvkondadel, kes sellega üles kasvasid, on lihtsam, sest nende mõistus töötab väga erineval viisil. Vanemate põlvkondade jaoks peavad nad kohanema, kohanema ja pingutama. Täna peab olema ühendatud, muidu läheb maailm teist väga kiiresti mööda. Elutempo kiireneb – aeg muutub kokkusurutumaks ja juhtub palju rohkem lühema aja jooksul.

 

Mis on aja kiirenemise tulemused?

Rohkem kui kunagi varem kannatavad inimesed ärevuse, stressi, ülekoormatuse, ebakindluse, hirmu, depressiooni, reaktsioonivõime languse ja võitluse käes.

Et kõige sellega hakkama saada, on tänapäeva ühiskonnas rohkem inimesi, kes pöörduvad abi otsimiseks erinevate ainete poole, eriti aga emotsioone ja vaimset tegevust tuimestavate psühhoaktiivsete ravimite poole. Kõik see viib motivatsioonilanguseni ja ebaefektiivse elu elamiseni. Selline elu võib olla “ellujäämine” ja “läbiajamine”, kuid vaevalt see on elu, mis õitseb.

 

Kuidas siis toime tulla kiire elutempo ja muutustega?

Selle kiire elutempoga toimetulekuks taandub kõik ühele asjale – me vajame põhimõttelist nihet selles, kuidas me suhtleme, tajume ja käsitleme kogu informatsiooni ja maailma meie ümber.

See eeldab, et lubame oma aju kastist välja, teeme kvanthüppe ja läbime paradigma muutuse. Hea uudis on see, et see juba toimub ning valem ja teekond on olemas, mida järgides saate ennetavamalt nihet teha ja oma elu uuesti teadlikkumalt juhtima hakata.

 

Kõigest sellest ja paljust muust räägib dr Theresa Bullard-Whyke loengus “Teadlikkuse teadus”.

Loeng toimub juba 8. aprillil algusega kell 18:00 Radisson Blu Hotel Olümpias! Loengut ei salvestata ega kanta üle.

Piletid on saadaval Fientas https://fienta.com/et/theresa-bullard

 

Artikli tõlkis Asse Sauga



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt