Foto: https://lonerwolf.com

Paljude inimeste jaoks on see, mis „sunnib“ neid pingutama oma vaimsel teekonnal, lubadus valgustumisest. Pärast vaimset ärkamist võib kogeda kundalini ärkamist, ja pärast põhjalikku sisemist tööd oleme lõpuks võimelised saavutama valgustumise, eks? Noh, see on tegelikult (mitte naljakas) nali. Valgustumine on nagu suur mahlakas porgand, mida riputatakse näljase meele ette, kes usub end olevat katki ja midagi olulist kaotanud. Teisisõnu on valgustumine ego poolt loodud lugu, ego poolt, kes tunneb end Jumalast lahutatuna. Frustratsiooniallikaks on see, et püüeldes pimesi valgustumise poole, jätkame oma kannatuste toitmist ja ammendame vaimsete otsingute sisu. Usume, et puudulik “mina” jõuab lõpuks täiusliku ja ideaalse “valgustunud” tulevikuseisundini. See on aga vaimne tühijooks, kirjutab Lonerwolf.

“Kõik vastused on sinus endas olemas.” Ma tean, et see kõlab klišeena, kuid sellel on põhjus, miks see on levinud ütlus. Ühenda see tänupraktikaga ja sa astud välja lõputust otsimise, püüdmise ja tarbimise mängust, mis on vaimse materjalismi alustala. Selle asemel süvened järk-järgult ilu hindamisse sellest, Mis On, ja tarkusesse, mis on alati sinu sees kättesaadav.

– Gangaji

Mida rohkem me otsime, seda enam tugevdame oma eraldiseisvat mina ehk ego. Mida rohkem ego tugevdatakse, seda enam me otsime. Ja nii jätkub õnnetuse ja meeleheite ring. Kas näed, kui väsitav see olla võib? Valgustumist ei eksisteeri, sest pole olemas “mind”, kes saaks valgustunuks saada. Kuidas saaksin mina valgustunuks saada, kui kogu “mina” on juba algusest peale olnud ainult vaimne lugu – see lugu, mida kogu vaimne teekond on seatud lammutama?!

Kogu vaimse teekonna mõte ei ole tugevdada seda kitsast ja eraldiseisvat ego, vaid lahti harutada selle kokkutõmbunud “mina” energiat. Teha mõistuses ruumi ja lasta meil maitsta Tõde sellest, Kes Me Tegelikult Oleme: Meie Tõelist Olemust.

Autor ja õpetaja Scott Kiloby väljendab seda järgmiselt:

On palju vaimseid meetodeid ja uskumuste süsteeme, mis lubavad meile tulevikus õnne, raha või muu edu. Kui vaatate aga tähelepanelikult, siis põhineb kogu idee sellel, et saate midagi saavutada eeldusel, et on eraldiseisev “sina”, kellel on millestki puudu… Niikaua kuni otsite valgustumist, on valgustumine kättesaamatu. Otsimisel tegutsete vale kontseptsiooni alusel, nagu oleksite eraldiseisev olend, kellel on midagi puudu. Just see kontseptsioon tekitabki otsimisvajaduse. Valgustumine on äratundmine, et pole olemas eraldiseisevat “sind”, kes saaks elust midagi isiklikult saada. On ainult elu ja sina OLED SEE SAMA ELU. Mingit lahknevust pole. Selles äratundmises kaob täielikult sinu vastupanu sellele, mis on, ja paljastub vaimne sügavaim tõde.

Esmalt on oluline mõista, et ärkamine oma Tõelise Olemuse juurde, ühendumine oma Hingega, kuidas iganes soovid seda sõnastada, ei juhtu “sinu” tegemiste läbi. See juhtub armu läbi. See saabub siis, kui saabub.

See meenutab mulle vana piiblisalmi (Ef 2:8) – “Sest teie olete armu läbi päästetud usu kaudu – ja see ei ole teist enestest, vaid see on and Jumalalt –, mitte tegudest, et ükski ei saaks kiidelda.” Sellega öeldakse, et kuigi sa ei saa kontrollida, millal kest puruneb, millal seeme maha kukub ja millal õis puhkeb, saad sa luua viljakat keskkonda, mis soodustab õitsemist. See on siin, see on sinus, see on minus, see on kogu elus. Nii tundvas kui ka tundmatus elus. See on kõikjal. Seni kuni sa selle järele kobad, ei leia sa seda kunagi, sest eeldad, et see on kuskil mujal.

Endale teadvustamata kogume oma eludesse palju segadust

Igasugune segadus on koorem meelele (mis sünnitab meeles hüperaktiivsuse). Segadus võib olla see, mida me väliselt kogeme või millega nõustume. Või vastupidi, see, mida me enda sees kanname. Välise segaduse näideteks võivad olla liigsed asjad, liiga palju tarbetuid kohustusi, ebakorrapärased sotsiaalsed suhted. Sisemine segadus võib hõlmata näiteks läbimõtlemata uskumusi, ideaale, soove ja traumasid. Ma ei ütle sellega, et peaksite nüüd kõik maha müüma, kõik sidemeid katkestama ja minema kloostrisse või mungakloostrisse. Selle asemel proovige lihtsalt luua võimalikult palju ruumi kõigis oma eluvaldkondades. Harjutage mittekiindumust. Tehke seda omas tempos ja käsikäes enesearmastusega. Ruumi tegemine ja loomine võimaldab olulistel asjadel kasvada ja õitseda.

Psühhoterapeut Robert Johnson ütleb: Ruumi loomine on nii enda kõrgema Mina teadvustamise võimaldamine kui ka soovitud asjade “saatmise” võimaldamine eksistentsi poolt. Selles mõttes on “ruumi loomine” metafooriks eneseteadvusele… Kui me ei loo ruumi, kui oleme liiga kinni oma ego-minas, tema kroonilistes pingetes ning eksistentsi umbusaldamises, siis sellises seisundis ei ole antud loomiseks ruumi.”

Sinu vaimne praktika ei “teeni“ sulle välja ärkamist ega eneseteadvustamist sinu Tõelise Olemuse kohta, kuid see aitab muuta sinu olemise aia viljakaks (kui see mõte tundub loogiline). Nagu Bonnie Glass-Coffin Ph.D. ja don Oscar Miro-Quesada kirjutavad: On keeruline jääda ärksaks oma tõelise olemuse suhtes, isegi pärast põgusat pilguheitmist sellele. Ego võitleb meie valgustumise vastu väga tugevalt. Sellepärast on vaimsed praktikad nii olulised.

Harjutused nagu meditatsioon, sisemine töö ja hingetöö on olulised. Nad aitavad luua sise- (ja välis) ruumi, lahendada sisemisi umbsõlmi ja kokkutõmbeid ning lõdvestada meie sisemist olemust. Nad aitavad meil kogeda vaimset küpsust.

Vaimne õpetaja Jeff Foster rõhutab:

Kõik teie eelarvamused “valgustumise” kohta purunevad miljoniks killuks; teie õnnelikud ideed “vaimse ärkamise” kohta ei ela seda üle, oh ei! Teid sunnitakse otse vastamisi eluga, ilma Emme ja Issi mugavuseta, ilma uskumuste kilbita, ilma ego kaitseta, ilma fikseeritud viitamispunktide näilise turvalisuseta. Isegi teie kõige armastatumad vaimseid gurud ja filosoofid ei ole enam millekski kasulikud. Toores nauding ja valu on filtreerimata, lõpuks! Te ei ole tuim, olete sama pehme haavatavusega nagu alguses, enne kui teadsite õiget ja valet, head ja halba, Jumalat ja kuradit. Alguses on see hirmutav, see täielik sõltuvus sisemisest autoriteedist, teie sooltest, teie kõhust, teie soolestikust, sellest absoluutsest avatusest kogemusele, iseenda austamisest; kuid õpite usaldama täiesti teadmata teekonda ja teete oma pesa ebakindluse sooja südamesse. Ja kõik on hoitud kõige sügavamas vaikuses. Ning jaa, kindlasti tuleb ka südamevalu! Kuid tuleb ka rõõm, selline, millest olete ainult unistanud!

Sisemise autoriteedi usaldamine ei tähenda egomaniakiks muutumist ega kogu abi/juhendamise eitamist välisallikatest. Ei. See tähendab hoopis teie sünnipärase sügava tarkuse austamist, mis on täielikult mõistuse valdkonnast väljaspool. Ego deemoniseerimiseks vajadus puudub, kuid ta on petlik tegelane. Ego teeb kõik endast oleneva, et veenda meid, et ainult siis, kui me kohendame veidi rohkem oma tšakraid, äratame kundalini või puhastame kogu varasema karma, saame valgustunuks. Kui see pole ikka veel piisavalt keeruline, kinnitavad seda lisaks me ümber olevad teised egod – ja seepärast vaimsuse eristamise praktiseerimine on nii oluline. Iseennast teadvustamata ja omaenda eksimist selgelt nägemata on lihtne sattuda kosmilise “Lalaa-maa” kleepuvasse ämblikuvõrku.

Pea meeles, et ärkamine oma Tõelise Olemuse juurde (mida tuntakse kui mokšat ehk  Valgustumist) ei ole midagi, mida “saavutatakse” individuaalse mina ehk ego poolt. Tõelise Olemuse äratundmiseks peame suutma eristada, mis on tegelikult tõde. Teisisõnu, meil peab olema otsene kogemus ego läbipaistvast/transtsedentsest iseloomust ja selle all olevast muutumatust kohalolust.

Võib-olla kõige lihtsam viis seda teha on eneseuurimise kaudu või küsimuse “Kes ma olen?” esitamisega. Seda saab teha nii meditatsiooni kui ka mõtisklemise kaudu. India tark Sri Ramana Maharshi populariseeris seda tehnikat, mida on vastu võetud ja õpetatud paljudes meditatsiooniringkondades ja vaimsetes valdkondades. Nii et – kes sa oled? Mis sinus ei allu sündimisele, muutumisele ja lagunemisele? Jätame selle sulle avastamiseks. 🙂 Võid uurida raamatut “Kes ma olen?” rohkemate juhiste saamiseks.

Pärast selle kõige lugemist võid mõelda: “Jeerum, see kõlab kõik nii keerulisena…”

Ära muretse. See pole nii. Isegi kui tundub, et on! Meie meeled omavad viisi asjade keerukaks muutmiseks; luues lugusid ja takistusi, mida tegelikult ei eksisteeri – tehes kärbsest elevandi. Uskudes, et peame vabaduse saavutamiseks “teenima” seda. Nagu vaimne õpetaja Unmani kirjutab:

Aastaid teostumise või valgustumise otsimise järel öelda, et ma olen juba teostunud ja valgustunud, tundub olevat liiga lihtne. Kindlasti peab see olema midagi enamat, midagi väga vaimset. Valgustunud inimesed peaksid käituma teatud viisil ja nägema välja teatud viisil. Nad peaksid olema taimetoitlased, ei tohiks suitsetada ega juua. Valgustunud inimesed on need, kes on saavutanud erilise vaimse seisundi pärast aastaid või eluaegset meditatsiooni ja eneseuurimist. Nad on lahendanud kõik oma karmavõlgnevused ja avanud kõik oma tšakrad. See kajastub nende kaastundes ja nende auras, millest õhkub tingimusteta armastusest inimkonna vastu… Miks peaks Elu olema miskit muud kui lihtne? On lihtsalt eeldus, et see peab olema raske, sest mängus, kui ma midagi saavutada tahan, tundub, et mul on vaja selle nimel kõvasti pingutada. Elu olemus ei ole tegelikult keeruline. Vaata kasvõi lille; kas ta töötab tõesti rängalt, et olla lill? Kas tal on vaja hoida pilti “lillest”, et olla lill? Siin osutatakse sellele, et Elu tunneb ära iseennast ise. Elu on Elu. Lill on lill. See on nii lihtne, et see kõik juhtub juba iseenesest!”

Teisisõnu, see ongi see (elu)

Sina oled see. Sa oled juba see, mida sa otsid. Sul pole vaja teeselda midagi ega kedagi erilist. See, mida sa otsid, ei ole tuleviku ideaalses olekus. Kõik on juba siin olemas. Miks ei peaks olema? Kui me suuname end selle lihtsuse poole, leiame tõe. Avastame ärkamise värava. Õpime, et lihtsus on tõde. Mõistame, et lihtsus on selge, puhas ja puutumata, samal ajal kui keerukus on mõistuse loodud, keeruline, dramaatiline ja stressirohke. Mõistus usub, et kõik peab olema üks superintrigeeriv mäng. See annab mõistusele illusiooni, et siis ta “saavutab” midagi erilist, samal ajal end tugevalt hõivates.

Kuid see, mida sa otsid, on see, mis sa juba Oled, ja seda, mida sa juba oled, ei saa saavutada! Seega liigu lihtsuse poole. Ja saa aru, mida see sinu jaoks tähendab.

Tõelise Olemuse äratamine on nii lõpp kui ka algus. See on vaimse otsingu lõpp, kuid vabaduse algus. Ja lõppkokkuvõttes on see kõik, mida me lõpuks otsime. Iga üksik hunt, kes rändab sisemise otsingu teekonnal, kannab endas igatsust taasühinemiseks sellega, kes me tegelikult oleme.

Allikas: https://lonerwolf.com

Tõlkis ja toimetas Anneli Roots