Keskkonnaministeerium on otsustanud metsanduse arengukava protsessi farsiks pöörata

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

27. veebruar 2019 kell 17:34



Möödunud nädalal üllatas Keskkonnaministeerium avalikkust teatega, et metsanduse arengukava hakatakse koostama loosimise teel valitavas metsakogus ning huvirühmade aruteludes, aga lõplik kava pannakse paika ministeeriumi valitud juhtkogu poolt. Aktiivselt metsade kaitseks tegutsevat kodanikuühendust Eesti Metsa Abiks (EMA) juhtkokku kaasatud ei ole, andes sellega rahvaühenduse hinnangul selge signaali riigi kallutatusest säästvama metsanduse suunas liikuva rahvaosa vastu.

 

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve teatas eile ERR-ile, et juhtrühmas on Eesti Looduskaitse Selts (ELKS) ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO), kes peaksid esindama ka Eesti Metsa Abiks seisukohti. Kodanikuühenduse hinnangul on aga kokku tuldud ja juba üle kahe aasta tegutsetud just sel põhjusel, et vanemad looduskaitseorganisatsioonid pole suutnud loodussäästlikuma metsanduse eest seisvat rahvaosa varasemates kaasamistes piisaval määral esindada. Selles pole ühenduse hinnangul süüdi küll organisatsioonid ise, vaid tõsiasi, et looduse eestkõnelejad on otsustuskogudes alalises vähemuses.

MAK 2030 probleemide kaardistamise faasis on EMA kõigi nelja alamtöörühma töös osaledes esitanud arengukavale 26 hoolikalt põhjendatud metsanduslikku probleemi, samal ajal kui ELKS-i esindajaid pole varasemasse tööprotsessi kaasatudki. EKO-d seevastu osalesid eelkõige ökoloogilise valdkonna probleemide kaardistamisel, mis vastab ka nende organisatsiooni suunitlusele, samal ajal kui EMA on kaardistanud probleeme ka kultuuri-, sotsiaal- ja majandusosaga tegelevates töörühmades. Kodanikuühenduse hinnangul ei saa juhtrühma kaasamise puhul küsimuse all olla see, kui palju aastaid tagasi mingisugune organisatsioon asutati, vaid kui aktiivselt organisatsioon metsanduspoliitikas osaleb ja kaasa rääkida soovib. Lugema peab konkreetne sisuline panus, mitte vormiline sobivus või sobimatus.

Ka loosimise teel valitava metsakogu lahendus on EMA hinnangul läbi mõtlemata sotsiaalne eksperiment, mille eesmärk näib olevat propagandistlik taotlus luua muljet näilisest kaasamisest. Metsanduse arengukava senises protsessis on juba läbi viidud sotsioloogiline uuring rahva seas[, kaardistamaks inimeste metsanduspoliitilisi ootusi, ning eelmisel aastal valminud keskkonnateadlikkuse uuring[2] näitas, et raiemahtude alandamist pooldab lausa 77% rahvast, mis on ka üheks peamiseks Eesti Metsa Abiks poolt kaitstavaks sisendiks MAK 2030 protsessis. Nõndanimetatud metsakogu loomisega paistab keskkonnaministeerium otsivat asendust spontaanselt tekkinud metsakaitseühendusele, tõrjudes selle võimalused tulevikumetsanduse kujundamises võimalikult tahaplaanile. Metsakogu peaks justkui väljendama rahva tahet, aga on tegelikult riigi enda poolt kokku kutsutud, kontrollitud ja organiseeritud.

Kui Keskkonnaministeerium jätab metsade kaitseks liikuva rahvaliikumise MAK 2030 juhtrühma kaasamata, teavitab EMA alarmeerivatest arengutest Lääne-Euroopa ja USA partnerorganisatsioone ning abivõrgustikke, paludes abi teiste riikide kodanikuühenduselt ja keskkonna kaitseks tegutsevatelt organisatsioonidelt.

 

Allikas: Eesti Metsa Abiks pressiteade

Loe lisaks:

 

 

Foto: askideas.com

 

Toimetas Sander Soomaa