Võrumaa suitsusaun pürib UNESCO pärandinimekirja

21. märts 2013 kell 17:21



800px-Suitsusauna_keris

Eesti Vabariigi kultuuriminister allkirjastas kolmapäeval taotluse, millega Eesti esitab Võrumaa suitsusaunakombestiku UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja, vahendas BNS.

 

UNESCO otsustab suitsusaunatava kandmise esindusnimekirja 2014. aasta lõpus, teatas kultuuriministeeriumi pressiesindaja BNS-ile. Taotluse koostamist juhtis Võrumaa vabatahtlik suitsusauna koostöökogu, mis tegutseb kohalike organisatsioonide toel.

Taotluse ettevalmistusperioodil uuriti praegusaegset saunakombestikku ja tehti raamat, film ning rändnäitus Võromaa suitsusaunadest. Igal aastal toimuvad avatud suitsusaunade päevad ja korraldatakse erinevaid õpitubasid teadmiste-oskuste jagamiseks. Tegevustesse on panustanud saunade omanikud, kodanikuühendused, asutused ja ettevõtted. Hea koostöö on koostöökogul olnud Tartu Ülikooliga, Eesti Rahva Muuseumiga, Rahvakultuuri Keskuse ja kultuuriministeeriumiga.

 

Veebilehel Savusann.ee võib suitsusauna kohta lugeda järgmist.

“Suitsusaun on saun, millel pole korstnat. Saunaruumis on suur kerisega ahi, mida köetakse mitu tundi. Sauna kütmisel tuleb suits saunaruumi ja soojendab sauna lisaks kerisekuumusele. Kui saun on köetud, lastakse viimane suits välja, tuulutatakse ruum ja saunalised võivad tulla. Igal suitsusaunal on oma iseloom, mida teab ja tunneb sauna peremees.

Mitte väga ammusel ajal olid kõik Eestimaa saunad suitsusaunad. Korstnaga saunu hakati ehitama sadakond aastat tagasi ning tänapäevaks on enamus saunadest “puhtad” saunad. Kasutusel olevad suitsusaunad on suuremas osas Eestist juba haruldased. Traditsioonilisi suitsusaunu on enam alles ja kasutusel Kagu-Eestis, kõige rohkem võrokestel ja setodel.”

Sellelt leheküljelt leiab huviline põhjaliku ülevaate alates suitsusaunade pärimusest, ajaloost ja kommetest kuni ehitamise juhendi ja külastamise võimalusteni Võrumaal.

 

UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja eesmärk on tutvustada põlvest põlve edasi antud teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mida kogukonnad tänapäeval tähtsaks peavad ja mille püsimajäämise eest nad hea seisavad.

2013. aasta märtsi seisuga on UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas 257 kultuurinähtust, millest kolm pärineb Eestist – Kihnu kultuuriruum, Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon ning Seto leelo.

 

Allikad: BNS, Savusann.ee, Facebook

Foto: Vikipeedia

Toimetas Õnne Puhk