Toeta Telegrami!

Telegram hindab üle kõige inimese vabadust ise valida, millist informatsiooni ta lugeda tahab ja meil on väga hea meel, et oleme saanud seda vabadust juba üle kolme aasta pakkuda.

Vajame lugejate toetust, et ka käesoleval aastal tegusalt edasi toimetada. Sinu ühekordne panus - 10 eurot - on ettemaks terve aastatäie sõltumatu, põneva ja kasuliku info eest. Telegrami lugeja vabatahtliku aastamaksu tegemiseks vajaliku info leiad siit.

Igale toetajale kingitus!

NB! Armas püsitoetaja, kuna tegutseme nüüd MTÜ-na, on toetuse konto number muutunud!

Kas rõivatööstus saab olla keskkonna- ja inimsõbralik?

15. november 2013 kell 19:42



MART-LEFT-ROB-LEFT-c-Rapanui-385x250Hiljutiste Bangladeshis ja Kambodžas toimunud õmblejate meeleavalduste valguses uurime, kas see on võimalik, et rõivatootjal on tagatud jätkusuutlikkus kogu oma varustajate liini ulatuses? Palju rahvusvahelist tunnustust saavutanud eetilise rõivatootja Rapanui ühe looja Rob Drake-Knighti arvates on see reaalne. Portaal PositiveNews.org.uk küsitleb iga kuu inimest, kes juhivad ühiskonnas sotsiaalsete muutuste läbi viimist ning Novembrikuus oli rambivalguses Rob ja tema rõivaäri.

 

Rapanui on sisuliselt tavaline rõivatootja, kuid nad kasutavad jätkusuutlikke materjale, nagu puuvill, bambusest ja eukalüptist valmistatud kiud. Kõik nende tehased töötavad tuuleenergia peal ning kogu tooraine tootjate kett on eetiliselt akrediteeritud ja täielikult auditeeritud sihtasutuse Fair Wear Foundation poolt, et kindlustada kõikide tehastes ja farmides töötavate inimeste jaoks õiglane tasu, puhtad ja turvalised töötingimused, õigus olla esindatud ja osaline tööliste ühenduses.

Selleks, et kliendid saaksid nende rõivastuse jätkusuutlikkuse kohta ise ka kinnitust leida, on välja töötatud vahend, mille abil saavad kliendid täpselt jälgida kus ja kuidas rõivad valmistatud on. Saab vaadata videoid töö kohta puuvillapõldudel ning selle kohta, kuidas toormaterjale kaamlite abil transporditakse. Sageli inimesed ei hooli, kust nende rõivad pärinevad ja kuidas valmistatud on, kuid selle vahendi abil on neil võimalik soovi korral seda informatsiooni leida.

 

Kõik äriotsused tehakse pidades silmas eetilisi põhiväärtuseid

Poodides on toodetel küljes kood, mida mobiiliga skännides on võimalik minna otse toote valmistamise infoni ning nad on välja arendanud ökosildistuse süsteemi, mis lihtsas vormis võtab kokku iga toote loodussõbralikkuse.

Äri on algusest peale loodud pidades silmas jätkusuutlikkust, seega ei ole neil midagi varjata. See sai alguse aastal 2008 kahe venna Martin and Rob Drake-Knighti ühistööna. Martin võttis ülikoolis kursuse jätkusuutliku energia tootmise kohta ning nende teadmiste põhjal leiti, et ka rõivaäris on palju probleeme, mis vajavad parandamist, kuid see võib olla hea võimalus luua uusi trende. Kui suuta inimestele õigesti pakkuda ideed, et jätkusuutlik rõivastus on „cool“, siis võib sellest midagi välja areneda.

Juba siis, kui nende äri oli alles algstaadiumis, said nad palju meediakajastust, sest ei olnud palju firmasid, kes sooviks rakendada jätkusuutlikkuse printsiipi tervele enda tooraineketile. Neil on olnud palju allhankelepinguid, muuhulgas ka firmadele, kes soovivad sel moel parandada enda mainet keskkonnateadlikkuse osas.

Mahedalt toodetud jätkusuutliku tooraine ostmine on kulukam, kui tavaline masstoodang. Kuid kuna äri on algusest peale selliselt loodud, siis ei olnud raske ärilises plaanis sellega toime tulla. Palju keerulisem on hakata muutma juba toimiva tööstuse eetilisi printsiipe.

Teistele alustavatele ettevõtjatele soovitavad Martin ja Rob, et otsuste langetamine äris on väga lihtne, kui tugev põhiväärtuste süsteem on alguses paika pandud. Sel juhul mõjutab see iga üksikut otsust, mida on vaja vastu võtta.

 

Eesti rõivadisainerite püüdlused jätkusuutlikkuse poole

Eesti disainer Reet Aus on leidnud ülemaailmset tunnustust jätkusuutliku moe alal ning tema loodud maailma ühe keskkonnasäästlikuma T-särgi projekt Up-shirt on USA ühisrahastuskeskkonnas Kickstarter kogunud palju toetust. Up-Shirt on rõivatööstuse tootmisjääkidest toodetud T-särk, mille tootmine on ligikaudu 80 protsenti väiksema negatiivse mõjuga keskkonnale kui tavalise särgi puhul. Ausi sõnul on tavapärase T-särgi tootmine keskkonnale ääretult kurnav. “Ühe hariliku T-särgi masstootmiseks jaoks on vaja keskmiselt sama palju vett, kui kulub 60 duši all käiguks, energiakulust rääkimata,“ räägib Aus. “Kujutage ette, kui suur oleks ressursside kokkuhoid, kui erinevate massiürituste ühekordsed reklaamsärgid oleksid toodetud mitte uuest puuvillast, vaid disainitud jääkidest, ja mõeldud korduvkasutamiseks.“

Telegram küsis teiselt aina enam rahvusvahelist tunnustust leidvalt Eesti moekunstnikult ja illustraatorilt Kätlin Kaljuveelt, kuidas tema on lahendanud ammuse dilemma kõrgmoe ja jätkusuutlikkuse vahel.

K2tlinilt

Kogu minu loomingut – joonistusi ja moedisaini võiks kokku võtta kahe sõnaga, ood loodusele (austusavaldus loodusele), sellest ma lähtun.

Iga samm mida oma loomingus ja tootedisainis ette võtan, peab olema põhjendatud ja ei tohi vastuollu minna minu põhimõtetega. Joonistan ja kujundan oma trükikangad sel moel, et rõhutan nende juures loodusega seotust ja naturaalset olemust. Kasutan keskkonnasõbralikke kangaid: siidi, bambust ja viskoosi. Kangajäägid on moetööstuses paratamatud, ometigi on võimalik ja peaks jääke oskama kasutada taastootmises: olen teinud kleite ka kõige viimastest kangajääkide ribadest ja tükkidest. Kasutan kangajääke detailides, kantides, nööpides jne. Hetkel teen oma kangajääkidest näiteks tootepakendeid. Samuti võib jätkusuutlikuks nimetada ka kodukeskkonna energiaressursside kasutamist ja kohaliku tööjõu kasutamist.

Ideaalis oleks tore oma käsi mõne suurtööstuse tootmisesse panna ja seda vaikselt jätkusuutlikus suunas mõjutama hakata. See on üks lähituleviku ettevõtmiseid, millest veel on vara rääkida. Kuid kokkuvõtteks ma loodan, et minu loomingu olemasolu paneb mõtlema meie planeedi tõelistele väärtustele ja neid hoidma.

 

Allikad: Positive News, Rapanui Clothing, Naine24, Kätlin Kaljuvee

Fotod: Rapanui Clothing, Kätlin Kaljuvee

 

Toimetas Katrin Suik