Pestitsiidid kahjustavad nii mesilasi kui inimesi

22. juuli 2017 kell 11:31



Bee-on-the-flower-HD-Wallpaper-6“Sel nädalal selgus hiljuti Eestis toimunud mesilaste massilise hukkumise põhjus – selleks oli taimekaitsevahendite kasutamine. Ent taimekaitsevahendite kasutamise kahjulik mõju ulatub mesilaste hukkumisest palju kaugemale. Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luige andmetel on pestitsiidide jääke leitud juba nii Eesti mullas, pinnavees kui inimorganismis. Need mürgised ained ringlevad ökosüsteemis ringi ning kahjustavad peale mesilaste ja keskkonna ka inimeste tervist,” kirjutab oma lehel Loodusvägi.

 

Pestitsiidide kasutamise probleem on palju ulatuslikum

Põllumajandusuuringute Keskuse 2016. aastal tehtud seire andmetel leiti pestitsiidijääke kõigist mullaproovidest ning ühes proovis oli keskmiselt viis erinevat toimeainet. Sealhulgas juba ammu keelatud aineid. Põllult liiguvad taimekaitsevahendite jäägid põhjavette. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse 2016. aastal tehtud seire järgi on Eestis piirkondi, kus põhjavees on pestitsiidide jääkide hulk üle lubatud normi, näiteks Põltsamaa ja Rakvere ümbus.

Mullast liiguvad jäägid uuesti ka taimedesse, samuti jäävad need seemnetesse ja viljadesse ning jõuavad meie toidulauale lisaks nendele pestitsiididele, millega taime kasvades pritsitakse. Põhjaveest joovad inimesed pestitsiidide jäägid samuti endale sisse, lisaks nendele jääkidele, mida saame iga päev toiduga. Toidus ei hävi need jäägid pestes, keetes ega küpsetades.

Tehtud on ka uuringuid taimekaitsevahendite jääkidest toiduainetes. Põllumajandusuuringute Keskuses 2015. aastal analüüsitud 119 import toidutoote proovist sisaldasid pestitsiiside jääke 74%, 173 Eesti proovist 30%. Kurvad näited on Eesti maasikas, aga ka porgand, õun, kurk, millest on leitud mitme toimeaine jääke – maasikast lausa nelja erineva taimekaitsevahendi jäägid.

Importoodetest sisaldas kõige rohkem jääke viinamari, ka banaanid olid valdavalt jääkidega. Mitme erineva pestitsiidi jääke avastati baklažaanist, banaanidest, paprikast, hernest ja apelsinimahlast. Mahepõllumajanduses on sünteetiliste kemikaalide kasutamine taimekaitsevahendina keelatud ning mahetoodetest pestitsiidide jääke ei ole leitud.

Seega saab tavatoitu sööv inimene iga päev mitme taimekaitsevahendi jääke ning koosmõjus on need märksa ohtlikumad. Samuti on probleemiks jääkide kuhjumine organismis – nende ladestumine luudes, maksas ja rasvkoes viib järk-järgult kuhjumiseni, mille tagajärjeks võivad olla immuunsüsteemi kahjustumine ja vähkkasvajate tekke soodustamine. Kuivõrd tugevat mõju mürgised jäägid konkreetse inimese tervisele avaldavad, mõjub tema organismi vastupanuvõimest.

Enamiku Euroopa Liidus taimekaitsevahendite jääkide esikümnes olevaist pestitsiididest on tunnistanud Maailma Terviseorganisatsioon inimesele ohtlikeks. Taimekaitsevahendid mõjuvad inimorganismile immuun- ja hormonaalsüsteemi häirivalt, vähkkasvajate teket soodustavalt, sigimisvõimet kahjustavalt jne. Pestitsiidide toime inimorganismile võib avalduda alles pikema aja järel, pahatihti aastate möödudes.

Mida sina saad teha, et aidata nii mesilasi kui iseennast?

Keskkonnahoidlik suhtumine ja mesilaste ellujäämine on planeedi seisukohast väga kriitiline teema, sest mõjutab otseselt meie toidulauda ja ellujäämist. Seda sellepärast, et mesilased on olulised paljude kultuuride tolmeldajad – sajast põllukultuuriliigist, mis annavad 90% maailma toidust, tolmeldavad mesilased üle 70 liigi. Juba Albert Einstein ütles: „Kui mesilased peaksid kaduma planeedilt Maa, suudaks inimkond eksisteerida veel vaid neli aastat.” Tarbijate ostuotsustel on siin suur roll ning maheda eelistamine aitab meie elukeskkonna säilimisele oluliselt kaasa, samuti inimeste tervise hoidmisele.

  • Eelista mahetoitu
  • Hari ennast ja hooli, milline toit jõuab sinu lauale
  • Väldi kunstlike taimekaitsevahendite kasutamist oma aias
  • Külva oma koduaeda mesilassõbralikke õitsvaid taimi
  • Eelista murutaimena valget ristikut

Korraldasime Loodusväes 2014. aastal aktsiooni mesilaste kaitseks. Vaata seda lähemalt “Reporteri” uudisest ja TV3 uudisest. Paraku ei ole midagi muutunud ning taimekaitsevahenditega keskkonna reostamine ja mesilaste hukkumine jätkub, isegi kasvab. Eestis viiakse aastas keskkonda 600 tonni taimekaitsevahendeid. Ent Eestil on veel häid eeliseid, et muuta oma majandusmudelid ökoloogiliseks.

Taimekaitsevahenditest rääkides on avaldatud arvamust, et ainult mahetoiduga ei ole võimalik kõiki inimesi ära toita. Tegelikult näitavad Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luige sõnul uuringud, et mahepõllumajanduses aastate jooksul mulla viljakus kasvab ja mulla omadused paranevad. Ja mida rikkam mullaelustik, seda paremini taim kasvab. Ent mittemaheda puhul muutub mulla seisukord aastatega järjest kehvemaks. Seega tegelikult on paremaid saake võimalik saada just mahepõllumajanduses.

 

Allikas: Loodusvägi

Kasutatud infoallikad: Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik, Maaülikooli mahekeskus, Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja Põllumajandusuuringute Keskuse 2016. a seire tulemused

Fotod: youwall.com, loodusvagi.ee

 

Toimetas Sander Soomaa