Kuidas aidata mesilasi?

5. aprill 2014 kell 16:09



Butinage sur des fleurs de tilleul.Mesilaste massilisele hukkumisele on viimastel aastatel väga palju tähelepanu pööratud. Üks mesilaste suremisele kaasa aidanud neonikotinoide sisaldav taimemürk on katseliselt Euroopas keelatud, kuid salapärasele tervete mesilaskolooniate kadumisele ei ole siiani veel loogilist põhjendust leitud. Kuid mesilased ja teised tolmeldajad on inimeste jaoks väga vajalikud, sest ilma nendeta ei jätku ka inimestel toitu kauaks. Mesilaste ning teiste tolmeldajate heaks saab igaüks oma väikese panuse anda. Kui sul on aed või kasvõi aknatagused lillekastid, siis saad sel suvel istutada teadlikult selliseid taimi, mis meelitavad tolmeldavaid putukaid ning rikastavad nende toidulauda.

 

Mesilaste hukkumine on üle maailma suur probleem. USA-s on võrreldes 1990. aastaga hinnanguliselt hukkunud üle kolmandiku mesilastest. On mesinikke, kes ütlevad, et nad on viimase aasta jooksul kaotanud kuni 80% mesilastest ja tegu on erakorralise olukorraga, mis võib kaasa tuua toidukriisi USA-s. Ka Euroopas ja Eestis ei ole olukord parem. Eelmisel suvel kirjutas Lääne Elu sellest, kuidas Martna vallas said mesinik Arvo Kirsi mesilased suurt kahju lähedal toimund mürgitamiste tõttu ning nii põhjendatud kui põhjenduseta mesilasperede kaotustest räägivad mesinikud üle terve Eesti. Mitmel pool leiavad mesinikud ühel päeval eest lihtsalt tühjad tarud, kust terve mesilaspere on ilma nähtava põhjuseta lahkunud. Kohale jäänud mesilasi kimbutavad erinevad haigused, kuna monokultuuride kasvatamine ja põllumajanduskemikaalide kasutamine nõrgendavad nende tervist ja immuunsüsteemi. USA-s läbi viidud uuringus tuvastati mesilaste korjatud õietolmus 35 erinevat pestitsiidi ja fungitsiidi, mitmeid neist surmavates annustes. Saastunud õietolmu tarbivad mesilased haigestuvad kolm korda kergemini haigustesse ja kannatavad parasiitide all.

 

„Põllumees käitub nagu siga tamme all“

Mesilased, mitmed putukad ja liblikad on olulised taimede tolmeldajad kandes õietolmu ühelt õielt teisele ja viljastavad taimi, nii et need saavad hakata saaki kandma. Risttolmeldamine aitab 30% kultuurtaimedel ja 90% metsikutel taimedel elus püsida. Mitmed taimed sureksid ilma mesilaste ja teiste tolmeldajateta väga kiiresti välja. Eesti maaülikooli sotsiaalsete putukate uurija ja hobimesinik Ants-Johannes Martin on öelnud: „Põllumees käitub tänapäeval nagu siga tamme all”, viidates Krõlovi valmile, milles tõrusid tuhniv siga ei hooli sellest, et tamme juured kahjustada saavad – tal on ju vaja tõrusid, mitte tamme.

Üks viis, kuidas aidata mesilastel ja teistel tolmeldajatel paremat tervist säilitada, on pakkuda neile omalt poolt turvalist taimekaitsevahenditeta ja mitmekesist toidulauda. Vali enda aeda ja rõdule taimed teadlikult sellised, mis sobiksid ja meeldiksid mesilastele. Eelkõige tasub eelistada kohalikke põlistaimi ja lilli, kuid ka mõned sisse toodud taimed kohanevad Eesti kliimaga hästi ning meeldivad mesilastele väga.

 

Millised taimed mesilastele meeldivad?

Mesilastele meeldivad järgmised taimed: aas-kurereha, harilik käokannus, harilik hiirehernes, ahtalehine põdrakanep, valge mesikas, kikkaputk, põldohakas, koeratubakas, ristikhein. Pärnaõied meeldivad mesilastele niivõrd, et pärnapuude õitsemise ajal koguvad nad nektarit ka öösiti, mida nad muul ajal kunagi ei tee. Maitsetaimi kasvatame tavaliselt eelkõige enda toidu maitsetamiseks, kuid need on ka suurepärased mesilaste, liblikate ja paljude teiste putukate ligitõmbajad, kes aitavad õisi tolmeldada ning piiravad teiste kahjulike putukate levikut. Tänu neile on võimalik kontrolli alla saada lehetäide rünnakud ning vähendada kapsa-tuhktäi tegutsemishaaret. Väga head putukate meelitajad on näiteks õitsev petersell, koriander ja till. Ka õitsvaid sibulaid ja porrulauku külastavad need tegelased sagedasti. Liblikaid tõmbab eriti ligi majoraan. Väga tõhusad on kasulike putukate meelitamisel ka keerispea, kurgirohi ning saialill oma avatud õitega.

Lavendli ja rosmariini lõhn ei ole meeldiv mitte ainult inimestele, vaid ka putukatele. Samuti sobib nende ligi meelitamiseks salvei. Punane päevakübar on tõeline magnet nii mesilaste kui liblikate jaoks, keda võid ilusalt päeval leida selle lillepuhma ümber lendamas kümnete kaupa. Päevalilled on nii silmailuks kui putukate meelitajaks. Juudapuu (Cersis), naistenõges (Nepeta), peekerlill (Penstemon), nõianõges (Stachys), raudürt (Verbena), kellukjas keerispea (Phacelia), aster, pune ja harilik raudrohi on taimed, mida tasub enda aeda istutada nii enda kui ka putukate rõõmuks.

 

 

Allikad: Care2, Telegram, Telegram 2, Põhjarannik, Mesindus.ee, TÜ õpikeskkond

Foto: thehoneygatherers.com

 

Toimetas Katrin Suik