USA teadlased: mesilaste hukkumise põhjuseks on kemikaalide koosmõju

31. juuli 2013 kell 11:25



honey_bee_extracts_nectarMesilaste massilist hukkumist üle maailma on uudistes korduvalt kajastatud juba mitu aastat, kuid siiani ei ole leitud kindlat vastust küsimusele, miks see juhtub. Kindlasti mängivad rolli putukatõrjevahendid, eriti neonikotinoidid. Samuti on mainitud parasiite, aina tihenevat mobiilimastide võrku ja GM-taimede laialdast kultiveerimist ning selle tõttu mesilaste toiduvaliku ahenemist. USA-s on mesilaste massilise hukkumise tõttu kaotatud hinnanguliselt 30 miljardi dollari väärtuses saaki. Arvatakse isegi, et kõigest üks halb talv võib kaasa tuua raskusi toiduga varustamisel.

 

Marylandi ülikooli teadlased koostöös USA põllumajandusministeeriumiga on uurinud seda pestitsiididest ja fungitsiididest koosnevat mürgikokteili, mida mesilased õietolmuga noormesilaste toiduks kaasa toovad. Nende uurimuse tulemused võivad heita valgust täpsematele põhjustele, miks mesilased nii massiliselt surevad, kuigi samas ei tuvasta see uurimus siiski terve koloonia hukkumise põhjust.

 

Suurenenud vastuvõtlikkus parasiitidele

Kui teadlased kogusid USA idarannikult mesilastelt saastunud õietolmu ja söötsid seda tervetele mesilastele, siis langes olulisel määral nende vastupanuvõime parasiidile Nosema ceranae, mida on seostatud mesilaskolooniate hukkumisega. Kasutatud õietolm sisaldas keskmiselt üheksat erinevat pestitsiidi ja fungitsiidi ning ühes kogutud proovis tuvastati isegi 21 erinevat põllumajandusmürki.

Mesilased, kes sõid saastunud õietolmu, nakatusid kolm korda suurema tõenäosusega parasiitidega. Seni on arvatud, et fungitsiidid on mesilaste jaoks ohutud, kuna need on ette nähtud seente, mitte putukate või taimede hävitamiseks. Uuringut juhtinud Dennis van Engelsdorp kommenteeris, et on aina enam tõendusmaterjali, et fungitsiidid mõjutavad mesilasi ning see tõstab esile vajadust ümber hinnata, kuidas me põllumajanduskemikaale sildistame. Seni ei ole fungitsiididele peetud vajalikuks lisada hoiatust neid mitte kasutada, kui lähikonnas on mesilasi.

USA-s on mesilaste populatsioon langenud nii suurel määral, et California mandlisaak on tõsises ohus – see aga moodustab maailma mandlitootmisest 80%.

Viimastel aastatel on peamise ohuna mesilastele toodud välja kemikaalid, mida kutsutakse neonikotinoidideks. Selle aasta aprillis keelustati nende kasutamine Euroopas kaheks aastaks. Kuid van Engelsdorp leiab, et probleem on komplekssem ja ühe toote ärakeelamisest ei piisa.

Lisaks leiti veel üks asjaolu, mis teeb mesilaste päästmise keerulisemaks: Euroopa mesilaste järeltulijad ei kogu õietolmu ja -nektarit Põhja-Ameerika põlistaimedelt, vaid ainult neile teada olevatelt lähedastelt lilledelt. Ning kuigi metsikuid taimi ei pritsita põllumajanduskemikaalidega, leiti ometi ka nende pealt kemikaalide jääke.

 

Kuidas mesilasi päästa?

Loogiline vastus oleks põllumajanduskemikaalide jätkuv keelustamine ning järkjärguline mahepõllumajandusele üleminek, kuid selleks on põllumajanduskontsernide raudne haare liiga tugev. Selle asemel on teadlased pakkunud välja lahenduseks paremate mesilasesortide aretamise. Leitakse, et tuleb rohkem rõhku panna spetsiifiliste geneetiliste omaduste uurimisele, mis aitaks mesilastel paremini koloonia äkksurma sündroomi arvatavatele põhjustele vastu panna. On leitud, et mesilassordid “vanast maailmast“ ja Venemaalt aitavad mitmekesistada mesilaste tõufondi ning parandada nende vastupanuvõimet.

 

Allikad: The Mind Unleashed, Plos One, Quartz

Foto: heavenawaits.wordpress.com

 

Toimetas Katrin Suik