Viis hästi töötavat nippi, kuidas võõras keel kiiresti selgeks saada

23. jaanuar 2014 kell 16:32



ljvaa7jCSO8y_5GHLsgYBa1q8mrhZnZiungFZmFPUkErAgAALwEAAEpQPolüglott Sid Efromovich ütleb, et palju sagedamini kui telefoninumbrit, päritakse temalt, kuidas ta oma noore ea kohta nii mitu täiesti erinevat keelt on suutnud ära õppida. Sid räägib lisaks inglise keelele itaalia, saksa, hispaania, prantsuse, portugali, kreeka ja hiina (mandariini) keelt.

 

Tõde on see, et Efromovichi kasvatatigi polüglotina. 18-aastaselt rääkis ta juba nelja keelt. Kolme järgmise aastaga omandas ta aga iseseisvalt veel kolm keelt. Just nendel kolmel aastal omandatud kogemuste põhjal – kui ta talitas keeli õppides hoopis teisiti kui enamik inimesi –, julgeb ta soovitada viit hästi töötavat nippi, kuidas võõras keel kiiresti selgeks saada.

Nimelt pole keeleõppimine Sid Efromovichi jaoks stressirohke ja peaaegu võimatuna näiv, vaid hoopis nauditav protsess. “Ma armastan iga viimset kui hetke sellest,“ ütleb ta silmade särades.

 

Tee vigu!

Esiteks soovitab Sid hingata väga sügavalt sisse ja lõdvestuda. “Kogu elu on teile õpetatud, kuidas asju õigesti teha. Hetkest, mil siia ilma sünnime, hakatakse meile rääkima, milliseid asju me peaksime ja mida ei peaks tegema. Kuidas teha asju nii nagu kord ja kohus ette näevad. Keele selgeks õppimise kuldreegel aga tähendab alustamist sellest, et asju tehakse valesti. Tehke vigu!“

Keerulisi keeli ülikiiresti omandanud mees selgitab, et iga keele nii-öelda andmebaasi moodustab teatud kogus häälikuid ja teatud kogus märke. Igas uues keeles see-eest on terve trobikond ka selliseid häälikuid ja märke, mida me meile varem teadaolevates keeltes üldse pole kohanud. Seega pole meie olemasolevas andmebaasis mitte midagi, millele toetudes saaksime uut keelt omandama asudes testida, kas me õpime asju õigesti. Meil lihtsalt pole aimugi.

“Teate seda ebamugavat tunnet, et nüüd teete midagi valesti, sest õigesti te ka teha ei oska? Siin ongi võtmekoht, millele tuleks keskenduda. See tunne annab signaali, et te liigute väljapoole oma selgeksõpitud andmebaasi piire ja lubate endal uue keeleruumi maastikul ringi kombata.“

 

Lammuta tähestik ja leia endale tähenärija

Teiseks soovitab Sid uue keele tähestik “ära lammutada“. Enamiku keelte kirjalikud vormid ei lange nende hääldustega üldse kokku, seega on heaks võtteks Sidi sõnul kirjutada alguses sõnu nii, nagu neid hääldatakse. Nii sisaldub üleskirjutistes õppuri jaoks palju enam informatsiooni. Aga kuidas nüüd testida, et ollakse õigesti õppinud? Siirdume kolmanda nipi juurde.

Kolmandaks tuleb teil endale lihast ja verest tähenärija leida. Just-just, selline tüütu tegelane, kes keskendub kõiksugu detailidele ega lase teil kerge vaevaga pääseda. “See ei pea olema ilmtingimata õpetatud keelekorüfee või guru, vaid pigem peaksite sõlmima tolle isikuga midagi suhte taolist. Tähenärija peaks tundma ennast teie komistusi parandades mugavalt ja pingevabalt, hoolitsedes samas, et liigute harjutades täpselt õiges suunas. Samal ajal peaks ta julgustama teid vigu tegema. Tähenärijaks võib olla teie õpetaja, sõber, Skype´i tuttav – vahet pole, kes ta on. Tänapäeva tehnoloogilised suhtlusvahendid teevad sellise isiku leidmise eriti lihtsaks,“ märgib Sid.

 

Praktika: vannitoakõnelused!

Neljandaks liigume tegevuse juurde nimega praktika. Selle tarvis on Sidil oma leiutatud väike hullus nimega vannitoakõnelused. Kui Sid keeli õppis, tingis ta dušši võttes iga kord kas hiinlasest kaupmehega või küsis Roomas kohalikult, kus asub linna ilusaim väljak. “Vannitoakõneluste juures on parim, et nad lasevad sul kiiresti avastada lünki teadmistes, sest sa oled ise samaaegselt nii küsija kui ka vastaja. Õiget suunda on näiteks kerge küsida, aga kuidas oleks, kui peaksite võõras keeles teed juhatama?“

Vannitoakõnelusi ei pea ilmtingimata pidama vannitoas ega isegi mitte korteris. Neid võib Sidi kinnitusel harjutada samahästi ka tänaval kõndides või ühistranspordis sõites – New Yorgi metroos näiteks ei peeta omaette võõras keeles pobisevat isikut kaugeltki millekski erakordseks. Ta ise on seda praktikat kasutanud aastaid ja leidnud hiljuti, et täpselt sama teevad ka paljud professionaalsed sportlased. Olümpiasangar Michael Phelps käib mõttes iga oma distantsi mitmeid kordi enne vette hüppamist läbi. See tehnika töötab nii keelt õppides kui ka kuldmedalitele ujudes, lubab Sid.

 

Leia jutukaaslane

Viiendaks tuleb keele harjutamiseks leida jutukaaslane ja selleks on Sidi kinnitusel parim kasutada niinimetatud semu-retsepti. See tähendab, et parimaks jutukaaslaseks on isik, kes kõige paremini kõneleb just seda keelt, mida teie parajasti õpite. Elu on tõestanud, et kui jutukaaslaseks on isik, kes sama keelt ise alles õpib või eriti hästi ei valda, minnakse sealt kiiresti üle mõnele teisele keelele, mis tundub mõlemale mugavam.

Sid ütleb, et jutukaaslase võib kergesti leida reisides või internetist. Kui aga kumbki variant kõne alla ei tule, peaks asjale lähenema lihtsalt veidi loovamalt. “Üks mu kolleege on samuti keeleteadlane ja kõneleb suurt hulka neist. Meie parimaks ühiseks keeleks on kahtlemata inglise keel. Teisel kohal oleks prantsuse keel. Kuid kontoris pöördume teineteise poole alati saksa keeles. Miks? Sest kontoris on teisigi, kes valdavad kas inglise või prantsuse keelt, kuid saksa keele oskajaid rohkem ei ole.“

Nii võib mõni keel ootamatult osutuda ka parimaks salajaseks suhtlemise vahendiks. Võõra keele õppimine võib seega tüütu ja lõppematuna näiva kohustuse asemel äkki tunduda hoopis terve uute võimaluste maailmana.

 

Vaata Sidi esinemist:

 

Foto: www.guokr.com

 

Toimetas Rando Tooming