Kuidas mõtted ja sõnad meie ajukeemiat mõjutavad

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

27. märts 2020 kell 20:19



brain_heroimage_dynamic_lead_slideKui sind pandaks funktsionaalse MRI ajuskaneerija alla ning salvestataks ajus toimuvad närviühendused sel hetkel, kui sulle  näidatakse suurelt sõna ei“, siis oleks näha, kuidas vabanevad mitmed stressi põhjustavad hormoonid ja neurotransmitterid. Need ained katkestavad hetkega aju normaalse toimimise, kahjustavad loogilist mõtlemist, arutlemist, keele töötlemist ning suhtlemist.

 

Ärevuses või depressioonis inimesele võib kõigest mõne sekundi pikkune negatiivsete sõnade vaatlemine mõjuda sel moel, et nad tunnevad end veel halvemini ning mida enam nende negatiivsete sõnade üle mõtiskleda, seda enam saavad kahjustada mälu, tundeid ja emotsioone reguleerivad võtmestruktuurid. Kui sa oma negatiivsust sõnaliselt väljendad, vabaneb rohkem stressi vahendavaid kemikaale nii sinu enda, kui kuulaja ajus. Vastaspool kogeb suurenenud ärevust, ärritatavust ning sel moel väheneb koostöövõime ja usaldus. Vaid negatiivselt meelestatud inimestega koos viibimisest võib piisata, et langeda ka ise enam eelarvamuste küüsi.

Negatiivsed mõtted saadavad hädaohusignaali

Igasugune negatiivne kinnisidee – näiteks oma rahalise olukorra või tervise pärast muretsemine, stimuleerib kahjulike neurokemikaalide vabanemist ajus. Ning see kehtib ka laste kohta – mida enam on neil negatiivseid mõtteid, seda suurema tõenäosusega kogevad nad emotsionaalset segaduses olekut. Kuid positiivselt mõtlemine aitab neil enda elu korda saada.

Negatiivne mõtlemine on kin