Depressioon – allergia moodsa elulaadi vastu

15. juuni 2015 kell 13:48



DepressionPeaaegu iga nädal tuleb mõni kuulsus avalikkuse ette, kirjeldades oma lahingut depressiooniga. See on sageli üsna julge samm, kuna hoolimata kõigist pingutustest vabaneda depressiooniga seotud stigmast, nähakse seda ikka veel pigem vaimse ja emotsionaalse nõrkuse kui haigusena. Aga mis siis, kui tegemist on hoopis kehalise haigusega, mis juhtumisi paneb inimesi ka ennast vaimselt viletsalt tundma? Kas siis oleks seda lihtsam tunnistada? Kas võiksime lõplikult matta maha idee, et depressioon on lihtsalt ette kujutatud haigus?

 

Aina enam teadlasi leiab, et just sel moel peaksime seda probleemi nägema. UCLA (University of California in Los Angeles) kliiniline psühholoog George Slavich on depressiooni uurinud aastaid ning jõudnud järeldusele, et depressiooni põhjused on sama palju kehalised kui vaimsed. “Ma isegi ei räägi sellest kui psühhiaatrilisest seisundist. See hõlmab psühholoogiat, kuid samuti võrdsel määral bioloogiat ning kehalist tervist,“ sõnab Slavich.

Selle uue seisukoha põhjused on ilmselged: igaüks tunneb ennast viletsasti, kui kannatab haiguse käes. Kindlasti on kõigile tuttav see, kui tunned ennast väsinuna ja tüdinuna ega taha end isegi diivanilt püsti ajada. Psühholoogide hulgas tuntakse seda haiguskäitumisena ning sellel on väga hea põhjus – see aitab meil vähendada keha liigset koormamist ning nakkuse levitamist. Haiguskäitumine on väga sarnane depressiooniga. Kui aga depressioonis ja lihtsalt haigestunud inimeste käitumine on sarnane, siis võib-olla on mõlema seisundi algpõhjus sarnane?

 

Põletikutekitajad mõjutavad nii keha kui ka vaimu

Paljud teadlased arvavad, et vastuseks on jah ning suurima tõenäosusega on põhjuseks põletik – immuunsüsteemi “häirekell“, mis annab teada vajadusest sulgeda haavad ning aktiveerida teisi immuunsüsteemi komponente. Põletikureaktsioonid vallandavad kindlate valkude – tsütokiinide – toimel ning lisaks põletikuprotsesside algatamisele mõjutavad need valgud ka aju, tuues esile haiguskäitumise.

Depressiivsete perioodide ajal suureneb plahvatuslikult inimese kehas nii tsütokiinide kui põletikumarkerite hulk ning bipolaarse häirega inimeste puhul on leitud, et remissiooniperioodil nende hulk taas langeb. Samuti on teada, et täiesti tervete inimeste meeleseisund võib muutuda depressiivseks ja ärevaks vaktsiini tagajärjel, mis põhjustab kehas põletikku. Uurimused, mille käigus vaadeldi tüüfuse vaktsiini saanud inimeste aju, viitavad sellele, et muutused toimuvad aju piirkonnas, mis töötleb karistuse ja preemiaga seotud infot.

On ka teisi viiteid, mis seostavad depressiooni ja põletikku. Krooniliste põletikuliste haiguste, nagu näiteks reumatoidartriidi all kannatavad inimesed, kannatavad depressiooni all sagedamini kui enamik terveid inimesi. Vähipatsiendid, kellele antakse põletikureaktsiooni elavdavat ravimit interferoon alfa, kannatavad sageli kõrvalnähuna depressiooni all.

 

Põletiku põhjused kehas

Pole ime, et mida enam leitakse selle seose kohta tõendeid, seda enam inimesi pöörab tähelepanu sellele, mis võiks olla põletiku algpõhjus. Stony Brooki ülikooli teadlane Turhan Canli leiab, et kõige tõenäolisemaks põhjuseks on infektsioonid ning et me peaksime depressiooni ümber nimetama mittenakkavaks infektsioonhaiguseks.

Enamus teadlasi siiski nii julgete avaldustega välja ei tule, peamiselt selle tõttu, et infektsioonid ei ole ainus põhjus, mis põletikku vallandab. Suhkru ja transrasvaderohke toitumine suurendab ka kehas põletikku, samas kui tervislik köögi- ja puuviljadel põhinev toitumine koos tervislike rasvadega aitab põletikku kehas vähendada.

Ülekaalulisus on samuti riskifaktoriks, kuna keharasv, eriti kõhu peal asuv, säilitab suurel hulgal tsütokiine. Kui sellele lisaks võtta arvesse, et stress, eriti sotsiaalsest eemaletõugatusest ja üksildusest tingituna, põhjustab samuti põletikku, näib, et depressioon on justkui allergia moodsa elulaadi vastu. See võib selgitada, miks on depressioon aina enam levinud – me sööme, laiskleme ja isoleerime ennast kroonilisse põletikku.

 

Depressiooni ravimine põletikunäitajate põhjal

Kui see tõepoolest nii on, siis kõige lihtsam on alustada ennetusest. Põletiku täiesti mahavõtmine ei ole hea mõte, kuna me vajame seda selleks, et infektsioonidega võidelda. Kuid Slavich selgitab: “Süsteemse põletiku taseme alandamine mõistlikule tasemele on hea eesmärk.“ Hea uudis on see, et need mõned vähesed seni läbiviidud kliinilised uuringud, mille käigus on antidepressantidele lisatud põletikuvastaseid ravimeid, on vähendanud depressiooni sümptomeid ja suurendanud ravile alluvate inimeste hulka. Tulemuste kinnitamiseks on tarvis läbi viia lisauuringuid. On tõendusmaterjali, et oomega-3 rasvhapped ja kurkumiin võivad omada samasugust toimet. Mõlemad neist on kergesti kättesaadavad ning neid tasub proovida kas ennetava vahendina või lisaks olemasolevale depressooniravile.

Londoni Kingsi kolledži psühhiaater Carmine Pariante loodab, et järgmise viie kuni kümne aasta jooksul töötatakse välja tõhus veretest, mille abil mõõta depressiooni käes kannatavate inimeste veres põletikumarkerite hulka, et neid siis selle näitaja abil vastavalt ravida. Juba praegu on olemas teste, mille käigus kõigest sõrmeotsast võetud veretilga abil on võimalik hinnata põletikunäitajate hulka kehas.

Kas depressiooniga seotud stigmat on võimalik muuta, kui põhjuseks tuua keha, mitte pea, seda näitab aeg. Teooria, et depressioon on põhjustatud ajukeemia tasakaalu häiretest, ei ole selles osas suurt midagi parandanud, võib-olla vaid hullemaks teinud. Kuid põletik on midagi, mis toimub meist igaühe kehas – see tähendab, et ka depressioon võib tabada kindlate asjaolude kokkulangemisel ükskõik keda. Kui see ei aita leida paremat arusaamist ja mõistmist depressiooni all kannatajate osas, siis mis aitab?

 

Allikad: The Guardian, Nature.com, SAGE Journals, OnlineLibrary

Foto: dezzandcarol.com

 

Toimetas Katrin Suik