Endine Mercki müügiesindaja: vaktsineerimine teenib kasumit, mitte rahva tervist

21. september 2015 kell 13:47



VaccineBrandy Vaughan on endine Merck & Co farmaatsiafirma müügiesindaja, kes pühendab nüüd oma aega hoopis kohustusliku vaktsineerimise vastu võitlemisele. Ta on oma endise töö tõttu näinud väga palju farmaatsiaäri telgitaguseid ning ei pelga neist avalikult rääkida hoolimata sellest, et teda selle tõttu pidevalt ähvardatakse ja taga kiusatakse. Vaughani sõnum on, et vaktsineerimine ei tohiks olla mitte kuskil kohustuslik, sest kui on olemas risk, peab olema ka valikuvõimalus.

 

Vaughani tööks oli müüa ravimit Vioxx – tugevatoimelist valuvaigistit, mis eemaldati 2004. aastal müügilt, kuna leiti, et see suurendab oluliselt südameinfarkti ja ajuinsuldi riski. Ravimi müügilt eemaldamisega kaasnes skandaal, kuna selgus, et Merck on ravimi turvalisuseuuringute tulemusi võltsinud, et varjata selle ohtlikkust. Vaughan loobus oma tööst ravimiesindajana pärast seda, kui Vioxx turult eemaldati ning sellega seoses päevavalgele tulnud asjaolud näitasid talle selgelt, et ravimiäris on palju korruptsiooni ning asjaolu, et mingi ravim on müügis, et tähenda tingimata, et see oleks turvaline.

Vaughan on ka vaktsineerimata lapse ema ning tema huvi vaktsiinide turvalisuse vastu sai alguse intsidendist perearsti juurest, kus ta soovis vaktsiini infolehte näha, mille peale arst pahaselt minema tormas ning õde selgitas, et ta ei ole sinna kliinikusse enam teretulnud. Teades juba eelnevalt, et farmaatsiatööstuse toodangut ei saa alati usaldada, hakkas Vaughan vaktsiinidega tehtud uuringuid lähemalt vaatlema. Ta leidis, et peale selle, et vaktsiinid sisaldavad aineid, mille puhul on teada nende toksilisus närvisüsteemile, on ka nende turvalisuse uuringute jaoks kehtestatud palju leebem protokoll – need ei läbi nii ranget kontrolli nagu teised ravimid.

 

Vaktsiinide turvalisuse uuringud on pealiskaudsed

Erinev turvalisuse uuringute protokoll on vaktsiinidele kehtestatud selle tõttu, et neid peetakse rahvatervise seisukohalt olulisemaks kui muid ravimeid. Turvalisuse uuringud on vaktsiinide puhul lühema kestusega ning need ei pea tingimata olema topeltpimedad platseebo abil kontrollitud uuringud, nagu on teiste ravimite puhul kuldseks standardiks saanud. Seetõttu on vaktsiinide väljatöötamine farmaatsiafirma jaoks odavam ning uuringutest saadud info esitamine sel moel, et see tõendaks vaktsiini turvalisust, palju lihtsam. Reaalsus on see, et paljud nendest turvalisuseuuringutest ei tõesta tegelikult mitte midagi ning suur osa uuringuid on näidanud, et vaktsiinide lisaained on laste ebaküpse närvisüsteemi jaoks väga ohtlikud. Eriti seetõttu, et need ained satuvad vaktsiiniga otse vereringesse ning ei pea läbima keha normaalseid kaitsebarjääre.

 

Kasum ennekõike

Vaughan kommenteerib, et tema jaoks on selge, et vaktsiinide eesmärk on eelkõige kasum, mitte rahvatervise edendamine. Ravimitööstus on viimase aastakümne vältel kaotanud palju ravimeid, millest loodeti suurt kasumit – kas patendi aegumise või ravimiga kaasnenud kõrvalnähtude tõttu. Lisaks sellele, et vaktsiinide väljatöötamine ja müükisaatmine on lihtsam ja odavam, ei kaasne farmaatsiafirmade jaoks sellega ka mitte mingit vastutust, kuna enamikus riikides ei ole võimalik neid vaktsiinikahjustuste tõttu kohtusse kaevata. Tehes lobitööd kohustusliku vaktsineerimise poolt ning lisades uusi vaktsiine juba niigi tihedasse vaktsineerimiskalendrisse, töötavad farmaatsiafirmad tegelikult oma kasumi suurendamise nimel laste tervise kahjustamise arvelt.

Farmaatsiatööstus kulutab igal aastal 18 miljardit dollarit otse kliendile turustamise peale. Kuid kuus korda enam raha kulutatakse kaudse turustamise peale arstide koolitamise ning uuringute tulemuste avaldamise kaudu. Kuna farmaatsiatööstus kontrollib reklaamirahadega väga suures osas ka meediat, siis vaigistatakse ja tsenseeritakse kärmelt igasugused „vilepuhujad“ või teisitimõtlejad, kes julgevad vaktsiinide turvalisuses kahelda. Siiski on mitmes riigis vaktsiine müügilt korjatud – näiteks Jaapanis Gardasil (HPV vaktsiin), Hiinas Prevnar (pneumokoki ja streptokoki vaktisiin), Prantsusmaal rotaviiruse vaktsiin ning Hispaanias on käsitlemisel kohtuasi Mercki vastu seoses Gardasiliga.

Vaughan sõnab, et kokkuvõtteks on meil vaktsiinid, mille ees ei ole tootjal mitte mingit vastutust, väga vähe teavet nende turvalisuse ja efektiivsuse kohta ning väga palju turundust – tulemuseks on katkine süsteem. Tema arvates ei tohi vaktsineerimist kohustuslikuks teha, kui on nii palju vastamata küsimusi ja varjatud infot. Eelkõige on vaja teha palju rohkem uuringuid selle kohta, mida vaktsineerimine meie tervisele pikas plaanis kaasa toob. Niikaua kuni vaktsiinide turvalisus ja tõhusus ei ole sõltumatute ja objektiivsete teadlaste poolt pikas plaanis tõestatud, peaks inimesele alati jääma valikuvõimalus.

 

Vaata lisaks: Teine farmaatsiafirma endine müügiesindaja Scott Cooper selgitab, miks ta soovitab igaühel enne vaktsineerimist rohkem uurida

Allikad: YourNewsWire, Youtube

Foto: revolutionofthemind.org

 

Toimetas Katrin Suik

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.