X

10 eurot =

Solaariumipäevitus – kas turvaline või vähki tekitav?

15. jaanuar 2014 kell 10:30



32838_1183752038_7f76_pPaljud soovivad endale aasta ringi kergelt päevitunud jumet, kuid Eesti kliimas on see ilmselgelt võimalik vaid siis, kui vähemalt kaks korda talve jooksul lõunamaale puhkama sõita. Kuna enamuse jaoks ei ole see ajaliselt ega rahaliselt teostatav, siis võetakse appi solaarium. Solaariumis on võimalik spetsiaalsete päikesekiirgust imiteerivate lampide valguses saavutada hea päevitus, kuid kas see on ka turvaline?

 

Solaariumilampide tootjate sõnul on mõõdukas solaariumi külastamine isegi tervislik ja mõned eksperdid soovitavad UV-kiirgust mõningate nahaprobleemide, nagu näiteks akne raviks, kuid samas on seda seostatud suurenenud nahavähi juhtudega.

Naha peamiste kihtide (epidermise) rakud toodavad pigmenti nimega melaniin, mis annab nahale selle loomuliku värvuse. Kui nahka mõjutab ultraviolett (UV) kiirgus, siis on sellel kaks mõju: suureneb melaniini tootmine, mis põhjustab päevituse ning nahas suureneb D-vitamiini tootmine.

Liigne UV-kiirgus aga kiirendab ka naha vananemist, elastsuse kadumist kollageeni taseme languse tõttu ja laikude ning ebaühtlase pigmentatsiooni teket. See, kui palju erinevate inimeste nahk UV-kiirgust talub, oleneb nende loomulikust nahatüübist – mida rohkem on loomulikult melaniini, seda paremini nahk talub UV-kiirgust ilma päikesepõletust saamata. Heledanahaliste inimeste jaoks ei pruugi olla ohutut UV-kiirguse hulka, nende nahk saab kahjustuse väga kiirelt. Ning ka ilma päikesepõletuseta päevitamine põhjustab naha enneaegset vananemist ning suurendab nahavähi ohtu.

 

UV-kiirguse toimel moodustub nahas D-vitamiin

D-vitamiini tootmine nahas on teisest küljest jälle väga vajalik. Eesti inimestel valitseb talvel tõsine D-vitamiini puudus. Tartu ülikooli arstiteaduskonnas kaitstud Mart Kulli doktoritöö põhjal on teada, et D-vitamiini tase on normist madalam 73 protsendil inimestest ning vitamiinipuuduse käes kannatab 8%.

Põhiliselt tekib D-vitamiin inimese nahas päikese toimel. Sageli väidetakse, et piisava päevase D-vitamiinikoguse saamiseks piisab, kui päevas veerand tundi katmata näo ja kätega õues viibida. „Neljal suvekuul aastas sellest tõesti piisab, kuid Tartu ülikooli füüsikute poolt tehtud UV-kiirguse mõõtmiste alusel on oktoobrist kuni mai alguseni päike Eestis nii väheintensiivne, et D-vitamiini selle toimel nahas ei teki,” ütles Kull.

Talvel vajame kindlasti D-vitamiini lisaallikat. D-vitamiin on ülioluline luustiku tervise seisukohalt. Viimastel aastatel on üle maailma ilmunud terve rida artikleid, milles on näidatud, et D-vitamiini tase organismis mängib olulist rolli veel mitmete teiste haiguste väljakujunemises. Ühtekokku reguleerib see vitamiin organismis vähemalt 200 geeni aktiivsust. Nii on D-vitamiini puudust seostatud mitmesuguste vähkkasvajate kõrgema esinemissagedusega, aga ka südameveresoonkonna haiguste ja autoimmuunhaigustega.

Solaariumilampide all toodetakse nahas samuti D-vitamiini, kuid väiksemas koguses kui loodusliku päikesekiirguse käes. Turvalisem alternatiiv võib olla toidust saadav D-vitamiin, kuid sealjuures tuleb jälgida, et selle allikas oleks puhas. Parimaks D-vitamiini allikaks peetakse kalaõli ja rasvaseid kalu, kuid sageli on need saastunud raskemetallidega.

 

Solaarium ei ole ohutum kui päevitamine

Solaariumikiirgus on päikesega sarnane, kuid mitte päris sama. UV-kiirgus jagatakse UVA, UVB ja UVC kiirguseks. UVA-kiired tungivad sügavamale nahasse, põhjustades nahavärvi muutust ning kiiret vananemist. UVB-kiirgus tungib naha pealmistesse kihtidesse, olles peamine päikesepõletuse põhjustaja. Solaariumilampides on püütud suurendada UVA-kiirguse hulka ja vähendada UVB kiirgust, kuid igal juhul võib solaariumilampide kiirgus olla kuni viis korda tugevam kui keskpäevane päikesekiirgus.

Liigne UV-kiirgus kahjustab naharakkude DNA-d, luues tingimused nahavähi ehk melanoomi arenguks. Solaariumi on reklaamitud kui turvalist alternatiivi päevitamisele, tuues välja asjaolu, et solaariumis viibimise aega on lihtsam kontrollida. Kuid sageli pingutavad inimesed sellega siiski üle ja põhjustavad oma nahale suuremat kahju, kui nad seda rannas viibides teeks. Mõõdukal solaariumipäevitusel võib olla tervist toetav toime ilma olulise riskita, kuid see, kui palju on mõõdukas, on väga individuaalne.

 

Kui sageli on ohutu päevitada?

Kindlat reeglit selles osas ei ole, kuna see oleneb nahatüübist. Paljud allikad leiavad, et igasugune solaariumipäevitus on ohtlik ja nahavähki tekitav. Kuid samas on ka D-vitamiini puudus ohtlik. D-vitamiini saamine toiduga on turvaline viis tõsta enda organismi vastupanuvõimet ja tugevdada luid, ilma nahavähiga riskimata.

Kui siiski solaariumi soojus ja lõõgastav toime väga meeldib, siis soovitatakse lasta nahal pärast maksimaalselt 5–7 minuti pikkust sessiooni taastuda vähemalt 48 tundi. Sealjuures peaks nahka toitma nii väljastpoolt kui õige toitumise abil seestpoolt. Piisavalt palju toiduga saadavaid antioksüdante aitavad vähendada UV-kiirguse kahjulikke mõju nahale. Kindlasti ei sobi solaariumipäevitus alla 16-aastastele ning mõnel pool ei soovitata seda enne 25. eluaastat. Mida varem alustada päevitamisega, seda suurem on vanemas eas nahavähi tekke risk. Samuti on solaariumis väga oluline kanda kaitsvaid prille.

Külmas kliimas tervisliku D-vitamiini taseme säilitamiseks on mitmeid meetodeid ning igaüks valib endale sobivaima. Oluline on teha endale selgeks, millised on riskid ja kasud ning selle põhjal langetada otsus.

Loe lisaks selle kohta, kuidas D-vitamiini saada, siit.

 

Allikad: Baltic Times, Wikipedia, Novaator, Better Health, Womhealth

Foto: wiadomosci24.pl

 

Toimetas Katrin Suik